Samuti on USA valik märk sellest, et 27 kuud kestnud kolme eri relvatootja prototüüpide ülipõhjalik katsetamine on lõpule jõudnud.

Uue automaadi tähis on XM5 ja uue kuulipilduja oma XM250. Tähis X USA maaväe relvastuse nomenklatuuris viitab sellele, et tegu on veel prototüübiga. Kui need relvad lõpuks kasutusele võetakse, hakatakse neid ilmselt märkima tähisega M5 ja M250.

Järgmine põlvkond

USA järgmise põlvkonna jaorelvade programm sai alguse ideaalse kuju ja kaaluga püssikuuli arendamisest. Leiti, et efektiivsel laskekaugusel 610 m, piisavaks läbistusvõimeks kaugustel kuni 1200 m on optimaalseks kaliibriks 6,8 mm juhul, kui kuul lahkub vintrauast algkiirusel üle 914 m/s.

Sellised nõuded kehtestati programmis osalevatele kaitsetööstuse ettevõtetele. Nende nõuete väljatöötamisel võeti arvesse kindlasti ka potentsiaalsete vastaste relvade laskekauguseid ja nende kehaturviste vastupidavust.

Programmi käigus katsetati kolme eri relvatootja väga erinäolisi relvi. Nende võrdluse kohta on põhjalikumalt kirjutatud ajakirjas Sõdur 3/2020. Sig Saueri pakutud lahendus erines konkurentide omast selle poolest, et oli kõige vähem uuenduslik, kui nii võib öelda. Nende väljatöötatud padrun ei olnud ainukesena polümeerkestaga ja automaat põhines juba järele proovitud MCX Spear mudelil, mille kasutamine ei erine AR-15/ M4/ R20 relva kasutamisest.

Kui võrrelda General Dynamicsi ja Textron Systemsi polümeerkestaga padrunitega, siis olid need küll oluliselt kergemad, kuid nõudsid ka täiesti teistsugust ümberlaadimise süsteemi. General Dynamicsi relv oli bullpup-lahendusega (salv päästesüsteemist tagapool) ja kuulipildujaks isegi ei pakutud lindist söödetavat relva.

Textroni relval oli märksa rohkem liikuvaid osi ja selle kasutamiseks oli vaja senisest erinevat väljaõpet. Pole välistatud, et näiteks plastikust padrunid ei pidanud vastu katsetele ekstreemsetes oludes. Relvad pidid töökorras olema nii kõrbekuumuses kui arktilises külmas.

Hübriidpadrun

SIG 6,8 x 51 FURY ei erine peale vaadates suuresti olemasolevatest padrunitüüpidest. Esimese asjana torkab silma, et see koosneb kahest erinevast metallist, mistõttu nimetatakse seda hübriidmoonaks.

Padrun on konventsionaalse ehitusega, millel on terasest padrunipõhi. See on vajalik, et padrun peaks laskmisel vastu kestas tekkivale 80 000 psi püssirohugaaside survele. Suurem rõhk võimaldab lühikese 13-tollise rauaga relvast saavutada nõutava kuuli algkiiruse. Samas vähendab see vintraua eluiga, milleks on ligikaudu 12 000 lasku.

"Ameeriklaste 6,8 mm XM5 kasutuselevõtt annab lähitulevikus vastuse küsimusele, mis juhtub, kui igale sõdurile anda kasutada täpsuspüss," ütleb kaitseväe pearelvur major Risto Pärtel. "USA uute käsirelvade hange on edukas näide tänapäevasest soetusviisist, kus soovitud võime saavutatakse teadusliku arendustegevuse abil, mitte juba turul olemasolevate toodete hankimisega."

6,8 x 51 mm padrun on mõõtudelt sarnane 7,62 x 51 mm padruniga, mis võimaldab olemasolevaid 7,62 relvi vajaduse korral uuele kaliibrile ümber komplekteerida. USA maavägi on toonitanud, et 6,8 mm padrun ei ole selleks kasutusele võetud, et vahetada välja 5,56 ja 7,62 NATO standardne laskemoon, sest need jäävad ka kasutusse. Siiski avab see kaugemas tulevikus võimaluse, et USA ja NATO jäävad kasutama ainult ühte kaliibrit käsitulirelvade puhul.

XM5 automaatrelv

XM5 on 6,8 mm kaliibriga AR-15 tüüpi käsitulirelv, kuid sellel on mõned uuendused võrreldes praeguse USA maaväe M4 relvaga. XM5 on õigupoolest militaarversioon juba turul olevast Sig Sauer MCX Spear versioonist. Nii nagu R20 relva puhul toimub ka selle ümberlaadimine lühikese käiguga gaasikolviga.

Relva alumine osa on pealtnäha peaaegu identne M4/R20 alumise osaga. Tuleümberseadur, salveriiv ja lukuriiv on kasutatavad nii vasaku- kui paremakäelistele. Püstolkäepide ja päästesüsteem on enam-vähem identne M4/R20 relvadega. R20 väljaõppe saanud kaitseväelane oskaks seda relva kasutada ilma raskusteta.

Aga on ka mõned erinevused. Relva kaba saab nii kokku lükata kui ka küljele kokku voltida. See on võimalik tänu taandurvedrule, mis ei asu mitte alumises osas luku taga nagu AR-15 süsteemidel, vaid ülemises osas gaasikolvi varda sees. See on veidi sarnane Galili taandurvedruga.

Lisaks tavapärasele AR-15 tüüpi relva taga olevale vinnastushoovale on külje vasakul pool kokkuvolditav laskmise ajal mitteliikuv vinnastushoob. See võimaldab paremakäelisel laskjal relva vinnastada ühtaegu sihtimisega ning sellega on palju lihtsam eemaldada tõrkeid laskmise ajal.

XM5 relv on 13-tollise (33 cm) vintrauga ning see on veidi raskem M4-st, kaaludes summutita 3,8 kg. Relva efektiivne laskekaugus on kuni 518 meetrit. Sellisel kaugusel suudab see läbistada kiivreid ja kuuliveste. Relv kasutab 20 padruniga salvesid ja lahingukomplekti tuleb ilmselt 140 padrunit. Võrdluseks, et M4 lahingukomplektis on 210 padrunit.

XM250 kuulipilduja

XM250 kuulipilduja kaalub kõigest 6,8 kg koos summuti ja harkjalaga, olles oma eelkäijast M249 üle kahe kilo kergem. Relval on 465 mm pikkune vahetatav vintraud, mis tagasilöögi kompenseerimiseks laskmise ajal liigub edasi-tagasi, tagades täpsema laskmistulemuse.

Relva lindist laadimine käib vasakult ja kestad väljuvad paremalt. Tehniline laskekiirus on 800 lasku minutis. Lisaks valangutele on sellega võimalik lasta ka poolautomaatses režiimis üksiklaskudega. Kuulipilduja peal on sihtimisseadmetele täispikkuses Picadinny liist.

"XM250 kergem kaal ja võime üksiklaskudega tulistada muudab relva kasutusmugavust, mis sarnaneb rohkem automaadi kui seni kasutatava kuulipildujaga," räägib Pärtel.

Ta lisab, et 6,8 mm kuulipilduja XM250 vahetab välja senised 5,56 mm M249 kuulipildujad, ning välja on kuulutatud hange, et lihtsa vintraua vahetusega oleks 7,62 mm M240 kuulipildujat võimalik uut 6,8 mm padrunit kasutama panna.

Kui 5,56 mm kaliibriga M249 kuulipilduri lahingkomplektis USA maaväes on kolm 200 padruniga linditaskut kaaluga 9,4 kg, siis XM 250 kuulipilduri varustusse tuleb ilmselt neli 100 padruniga linditaskut kaaluga 12,3 kg. Väiksemat padrunite arvu kompenseerib täpsem laskmine. Kuulipilduri relva ja laskemoona kogukaal jääb umbes samaks.

Uued relvad, nii XM5 kui XM250, tulevad standardlahendusena juba koos helisummutiga. SIG SLX summutid ei ole mõeldud niivõrd lasuheli maksimaalseks summutamiseks (ülehelikiirusel lendav kuul tekitab paugu, mida ei saa summutada), kui leegi ning helijälje maskeerimiseks ning kahjulike püssirohugaaside laskurist eemale juhtimiseks.

XM157 Fire Control

"Tänapäevased relvad on üldjoontes võimelised väga täpselt laskma, alla ühe nurgaminuti (MOA), kuid välised tegurid, nagu tuul, temperatuur ja inimese tehtud vead, võivad põhjustada ebatäpse laskmise," ütleb Pärtel.

Seetõttu on Vortex Optics pakkunud lahendi, kus sihikus on koos nii laserkaugusmõõdik kui ballistiline arvuti, mis sätib automaatselt sihtimispunki alati õigesse kohta ning laskuril jääb ainult relv sihtmärki suunata ja päästikule vajutada.

"Nii nagu tänapäeva autodel on mitmesugused "juhi abilised" ehk elektroonilised lahendused, siis ka XM157 sihtimisseadmel on sensorid, mis mõõdavad temperatuuri, õhurõhku, laskenurka ja kaldenurka, mis koos laserkaugusmõõdikuga teevad igas parameetris parandused sihtimispunkti, et see ühtiks soovitud kohas kuuli tabamispunktiga," räägib Pärtel. "Enamgi veel, sihikut saab tänu sisse ehitatud ekraanile kasutada võrgupõhisena piiramatult liitreaalsuse elementide kaasamiseks, kuvades näiteks teepunkte, oma/vastase asukohti, täpselt nagu arvutimängudes."

XM157 1-8 x 30 on tavalisest optilisest sihikust mõnevõrra raskem, kuid samas kergem, kui arvestada kokku kõik sihtimise abilised, mida ta asendama hakkab. Kui sihikul patareid välja võtta, siis on see oma võimete poolest sarnane LMT täpsuspüssil kasutatava Trijicon 1-8 x 28 VCOG sihikuga. Uuendused peituvadki just sihiku elektroonikas ja modulaarses ehituses.

Uus sihik vahetab välja praegustel USA maaväe relvadel kasutatavad M68 punatäppsihikud, M150 fikseeritud ja SCO muudetava suurendusega sihikud. Laserkaugusmõõdiku moodulisse on integreeritud ka nähtav ja infrapunalaser, mis vabastab eraldiseisvate sihtimislaserite kasutamise vajadusest, nagu näiteks AN/PEQ 15 ja 16.

Tulevik

Esimesed relvad on plaanis kasutusele võtta 2025. aastal ja kümne aasta pärast peaks need kasutusel olema kõigil maaväe lahinguüksustel. On üsna tõenäoline, et tulevikus lähevad samale kaliibrile üle ka mitmed teised NATO riigid ja kindlasti mõjutab see ka kolmandate riikide otsuseid uute käsitulirelvade valikul.

Kümne aasta jooksul on USA maaväel kavas osta 107 000 automaatrelva ja 13 000 kuulipildujat, kattes sellega maaväe lahinguüksuste vajaduse. 5,56 ja 7,62 kaliibriga relvad jäävad endiselt kasutusse tagala- ja toetusüksustele. Tehingu maksumus on umbes 4,5 miljardit dollarit.

Leping võimaldab vajaduse korral kokku osta kuni 250 000 relva, seda juhul, kui USA merejalavägi ja eriüksused peaksid samuti selle relva kasuks otsustama. Sihtimisseadmete leping võimaldab samuti osta kümne aasta jooksul kuni 250 000 seadet ja selle lepingu maht on u 2,7 miljardit dollarit.

KOMMENTAAR

Risto Pärtel, major, kaitseväe pearelvur

Ameeriklaste uus relvastus on mitmes aspektis natuke parem võrreldes traditsiooniliste relvadega, kuid mitte nii palju, et me peaksime LMT automaatide kasutamise korral ennast halvasti tundma. R20 efektiivne laskekaugus on täitsa piisav meie poolkinnisel maastikul. Suurem kogus laskemoona sõdurite padrunisalvedes tagab mõistlikul kasutamisel pikemaajalise kestvuse.

Enamik NATO riike jääb pikaks ajaks kasutama praeguseid 5,56 mm ja 7,62 mm kaliibris relvi ja laskemoona. See tagab ka meile sõja korral suurema võimaluse teiste riikidega laskemoona vahetada.

Kuidas edasi, kas kaitsevägi läheb sammuti tulevikus 6,8 mm peale? Mina arvan, et ameeriklaste uue kaliibri tulek rikastab ja suurendab meie tulevasi relvastuse soetuse võimalusi. Kindlasti hakkavad paljud relvatootjad valmistama uusi 6,8 mm relvi, vanade relvade uuenduskomplekte ja laieneb sellele laskemoonale pakkujate valik.

Ei pruugi olla võimatu, et hakkame näiteks 7,62 mm täpsuspüsse või kuulipildujaid ümber komplekteerima 6,8 mm peale, mis oleks tunduvalt soodsam kui täitsa uue relva soetamine. Kahte padrunitüüpi laskev relvasüsteem jätaks võimaluse harjutada odavama 7,62 mm laskemoonaga ja vajaduse korral lahingusse minna efektiivsema 6,8 mm padruniga.