Lapse arengu hindamine on lasteaiaelu lahutamatu osa. See on vajalik, et mõista lapse eripära, selgitada välja võimalikud erivajadused, toetada lapse positiivset enesehinnangut ja arengut ning kavandada koostöös lapsevanemaga õppe- ja kasvatustegevust.

Lasteaiaõpetajate ülesanne on jälgida lapse arengut ja toimetulekut rühmas ning vajaduse korral ka laste erivajadusi arvestades tegevusi sobivamaks kohandada.

Riikliku õppekava järgi tuleb õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestada nii lapse arengutaset, vanust kui ka lapse huve. Lapsele, kes vajab igapäevases toimetulekus tavapärasest rohkem tuge, tuleb lasteaias koostada individuaalne arenduskava, et oleks võimalik last süsteemselt toetada.

Seega peavad lapse kohta olema kindlasti kirjalikud tähelepanekud, uuringute jm tulemused, et oleks alus koostada individuaalne arenduskava. Toevajaduse väljaselgitamine lasteaias on oluline, sest see aitab vältida probleemide süvenemist. Mida varem on võimalik tuge pakkuda, seda sujuvama ja kindlama alguse saab lapse koolitee.

Haridus- ja teadusministeerium korraldas selle aasta kevadel seire Eesti lasteaedades (21 lasteaeda 18 kohalikust omavalitsusest) eesmärgiga välja selgitada, kuidas hinnatakse lasteaedades lapse toevajadust, millist tuge hinnatu põhjal pakutakse ja kuidas lapse arengut dokumenteeritakse.

Lasteaedade töötajatega peetud vestlustes selgus, et lapse arengut hinnatakse üldjuhul riiklikus õppekavas ettenähtud üldoskuste järgi, millest kõige olulisemaks on mänguoskus. Lapse oskus mängida on kõigi ülejäänud õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. Aga hinnatakse ka tunnetus- ja õpioskusi ehk kuidas laps oskab ise juhtida oma tähelepanu, emotsioone, motivatsiooni jt tunnetusprotsesse.

Õpioskuste all vaadeldakse, kuidas suudab laps hankida teavet ning omandada uusi teadmisi ja oskusi. Samuti jälgitakse lapse sotsiaalsete, sh suhtlemisoskuste arengut ning ka enesekohaseid oskusi. Viimane tähendab muuhulgas oma käitumise juhtimist ehk võimet valida olukorrale sobiv käitumisviis ja vajadusel käitumist ka saadud tagasiside põhjal muuta.

Lapse arengut hindab enamasti rühmaõpetaja, kuid kaasatud on ka muusika- ja liikumisõpetajad, vajadusel ka tugispetsialistid.

Tähtis on koostöö peredega

Tagasisidest selgus, et lasteaiad peavad lapse arengu jälgimisel ja hindamisel oluliseks koostööd perega. Seires osalenud lasteaiad kaasavad lapsevanemaid lapse arengu hindamisel ja selle dokumenteerimisel peamiselt arenguvestluste kaudu. Vanem saab arenguvestlusel tutvuda oma lapse arengu hindamistulemusega ning arutada lapse arenguga seonduvat rühmaõpetajatega.

Lisaks arenguvestlustele tõid pooled lasteaiad esile igapäevase suhtluse kas lasteaias kohtudes või elektrooniliste suhtluskanalite kaudu. Mõned lasteaiad märkisid, et nad jagavad vanematele informatsiooni laste arenguetappidest, et vanemad oleksid teadlikud, mida ja millal lapse arengus oodata.

Lapsevanema osalus mõjutab lapse edu kõikides haridusastmetes. Samal ajal tuli tagasisidest kitsaskohana välja asjaolu, et aeg-ajalt on lasteaiatöötajatel keeruline suhelda lapsevanematega, kes ei taha märgata, tunnistada või lihtsalt eitavad lapse arenguga seotud probleeme. Näiteks kui lasteasutus on andnud vanemale soovituse pöörduda mõne spetsialisti poole, siis vanem alati ei tee seda.

Kui vanem ei ole koostööaldis, on keeruline tagada parimat võimalikku tuge lapsele. Spetsialistide või arstide poole pöördumine on niigi ajamahukas, kuid kui vanem venitab, kannatab seda enam laps. Õpetajatel on keeruline hinnata ka sellise lapse arengut ja edasijõudmist, kes käib väga harva lasteaias.

Teisalt jälle kõlas sedagi, et isegi kui vanem on käinud spetsialisti juures, siis see info ei jõua pahatihti lasteaiani ning seetõttu ei tea lasteaiatöötajad, kuidas peaks last toetama.

Lasteaiaõpetajad näevad vajadust ühtse elektroonilise andmebaasi järele: vanemalt võetakse vastavas keskkonnas nõusolek, misjärel lapse koolivalmiduskaart, koolivälise nõustamiskomisjoni otsused või ka näiteks perearsti soovitused jõuaksid kiiremini lapsega tegelevate spetsialistideni. Sellist andmete liikumist toetab ka alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu.

Ühest küljest võimaldab elektroonilises keskkonnas täidetud kaart kõikidele vajalikele inimestele sellele ligipääsu ning teisalt on vanemal vähem koormust, kui tema nõusolekul edastatakse dokumendid otse. Seetõttu on usaldus ja head suhted peredega lapse arengu seisukohalt väga olulised ja panustama sellesse peavad mõlemad pooled.

Hea koostöösuhte loomisel on määrav roll ka õpetajal kui professionaalil, kel on vajalik võtta vastutus koostöise suhtlemiskvaliteedi tagamise eest. Kindlasti vajavad õpetajad tuge ja koolitusi, kuidas olla ise järjest professionaalsemad suhtlejad, et koostöö kodu ja lasteaia vahel seaks fookusesse eelkõige lapse arengu toetamise.

Lasteaiad tõid esile ka tihedama koostöö vajaduse tervishoiusüsteemiga. Praegu hinnatakse seda väga tagasihoidlikuks.

Lasteaiad vajavad ühtseid hindamisvahendeid

Kõige mitmekesisemat tagasisidet saime lapse arengu hindamisvahendite kohta. Selgus, et peamiselt kasutatakse lapse arengu hindamisel vaatlust. Aga olulisel kohal olid veel intervjuud nii laste kui ka vanematega, vanemate seas küsitluste läbiviimine ja laste tööde analüüs.

Lasteaedade hinnangul peaksid hindamisvahendid ja -metoodikad olema ühtsed ja teaduspõhiselt koostatud. See ei peaks olema vaid lasteaia ülesanne luua või leida võimalused erinevate hindamisvahendite soetamiseks.

Toodi välja, et laste areng on väga erinev ja individuaalne ning õpetajatel on vahel suur väljakutse saada aru, mille järgi iga konkreetse lapse arengut hinnata. Riigilt oodatakse uuemaid materjale lapse arengu hindamise vahendite ja meetodite kohta.

Selgus, et kuigi on olemas mitmeid hindamisvahendeid, takistavad nende kasutamist spetsiifiliste koolituste kallidus ja vähesus. Arvati, et õpetajatele võiks olla riiklikult loodud hindamisvahendid, kus õpetajate soovi kohaselt oleks eeldatavad tulemused kirjeldatud mitme vanuserühma kohta, mitte vaid koolieelikute.

Hea uudis on, et arendamisel on uus e-hindamisvahend, mis on mõeldud lasteaiaõpetaja toetamiseks viieaastaste laste arengu hindamisel viies valdkonnas. Hindamisvahend valmib eeldatavalt 2023. aasta alguses ja see on valmides kõigile õpetajatele Eksamite Infosüsteemis kättesaadav eesti ja vene keeles. Kindlasti on hindamisvahendite ja -metoodikate valdkond jätkuvalt see, millele ka edaspidi tähelepanu pöörata.

Kokkuvõttes olid tulemused rõõmustavad. Lasteaiad peavad laste arengu jälgimist ning lastele vajaliku toe pakkumist oluliseks ning sama oluliseks peetakse ka koostööd peredega. Lasteaedade meeskonnad teevad head tööd- lapse arengut hinnatakse ja seda dokumenteeritakse kõikides seires osalenud lasteaedades, mis annab aluse arvata, et nii on kõikides meie lasteaedades.

Valmimas on ka uus alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu, milles vajaliku toe välja selgitamine ja rakendamisele on rohkem tähelepanu pööratud kui praegu kehtivas koolieelse lasteasutuse seaduses.