Riik on oma kohalolekut Narva haridussüsteemis jõudsalt suurendamas. Ühele riigikoolile lisandub varsti veel kaks gümnaasiumi. Ja kui riigikoolidel on ikka õnnestunud õpetajaid leida, siis linnakoolides on olukord sootuks teine.

"Ma võiksin laias laastus öelda, et igas haridusasutuses Narvas 20 protsenti õpetajatest vastab nõuetele, 20 protsenti on üsna lootusetus seisus ja see keskmine 60 protsenti vajaks oma keeleoskuse parandamist," rääkis linnapea Katri Raik.

Kehva keeleoskusega õpetajatel tuleb eesti keel paari aastaga kõrgtasemel ära õppida või teist tööd otsida. Linnavõim annaks õpetajatele veel ühe, viimase võimaluse. Riik panustab pigem uute õpetajate leidmisele, kellele lubatakse piirkondlikke motivatsioonipakette ja palgatõusu. Luubi alla võetakse koolijuhtide tegevus.

"Oluline on suhtumine. Ma teen ettepaneku, et seaduses nähtaks ette võimalus riigil kontrollida munitsipaalkoolide direktorite kvalifikatsiooni ja teha ettepanekuid või ka ise neid töölt vabastada ja uusi võtta, kui nad ei vasta kvalifikatsioonile ei suhtumise ega ettevalmistumise mõttes," rääkis haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

Seda, et Narva on võimalik mujalt Eestist õpetajaid leida, on tõestanud eesti keele maja kogemus.

"Ärme alahindame ka inimeste valmidust liikuda ühest kohast teise, kui me pakume neile head töökeskkonda ja uuendusmeelset, ühes suunas liikuvat organisatsiooni. Selles protsessis on väga suur roll koolijuhtidel," ütles Raik.

Narva lasteaiad vajavad juba lähiaastatel 70 uut õpetajat, koolide vajaduse väljaselgitamisega tegeleb praegu linnavalitsus.