Koalitsioonileppe järgi toimub lasteaedade üleminek eestikeelsele õppele väga kiiresti. Seadus on kavas vastu võtta käesoleva aasta novembriks ning üleminek peaks algama juba kahe aasta pärast. Ida-Virumaa haridustegelaste hinnangul on suund põhimõtteliselt õige, kuid arusaamatuks jääb, kust võetakse nii lühikese ajaga eestikeelsed õpetajad, kui neid eelneva 30 aasta jooksul pole suudetud maakonda leida.

"Kas need motivatsioonipaketid tulevad siis nii head ja palgad tulevad nii suured, et kõik justkui jooksevad tormi, no ma tõesti väga kahtlen," ütles Ida-Viru haridusklastri koordinaator Kerda Eiert. "Ma lihtsalt ei taha, et juhtuks selline olukord, et meil on paberil kõik näidatud, et kõik toimib ja kõik on hästi, aga tegelikult me teeme kõike samamoodi edasi. Ma olen väga skeptiline selles osas," märkis Eiert.

Narva lasteaia Päikene juhataja Heli Adamovitš nimetab koalitsioonileppe lubadusi katteta paberiks: "Muidugi, paberil võib palju kirjutada, aga see on utoopia. 30 aastat oleme oodanud seda, ei tule Eestist siia õpetajaid."

Adamovitši hinnangul on ainsaks väljapääsuks olemasolevate lasteaiaõpetajate koolitamine, millega peaks TÜ Narva kolledži baasil kohe alustama. Seda enam, et soovijaid saada C1 eesti keele tasemega õpetajaks on piisavalt.

Adamovitš rääkis, et õpetada on vaja neid õpetajaid, kes hetkel juba töötavad Ida-Virumaal, kellel on olemas kõrgharidus ja juba ka B2 keeletase. "Üheksa kuud on nende töö õppimine, kümblemine terve päeva jooksul ainult eesti keeles, kus nad õpivad keelt, metoodikat - seda on vaja teha. Kui me ei hakka valmistama siin ette õpetajaid ise, siis eesti keelele üleminek, see on ainult paberil," tõdes ta.

Adamovitši sõnul maksaks 20 lasteaiaõpetaja koolitamine üheksa kuu jooksul 340 000 eurot. Haridusministeeriumi andmeil on Eestis piisava keeleoskuseta lasteaiaõpetajaid üle tuhande.

Ida-Viru haridusklastri koordinaator Eiert rõhutab aga eesti keelt emakeelena rääkivate õpetajate tähtsust: "Ma ei usu, et täna olemasoleva kaadri väljakoolitamine on see ainulahendus. Loomulikult, kui meil on muukeelsed õpetajad, kes oskavad väga hästi eesti keelt, see on tõesti väga suurepärane, aga ideaalne variant on ikkagi see, et rühmas oleks vähemalt üks keele kandja, kelle emakeel on eesti keel."

Eierti arvates peaks eestikeelsele õppele ülemineku töörühma kindlasti kaasama Ida-Viru õpetajaid ja haridusjuhte, et ei võetaks ette sihte, mida on võimatu saavutada.