X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Marian Vares: kuskilt tuleb pihta hakata

Marian Vares
Marian Vares Autor/allikas: Õpetajate Leht

Heal tasemel alusharidust pakkuda on meie jaoks suur väljakutse: muukeelsed pered soovivad täielikult eestikeelset rühma, lasteaed ootab eestikeelseid lapsi, ja tegelikult pole meil kumbagi, kirjutab Marian Vares algselt Õpetajate Lehes ilmunud kommentaaris.

Tallinna Tuule lasteaed on eesti õppekeelega lasteaed, kus kõik peaks toimuma sada protsenti eesti keeles, kuid tegelikkuses on meie lasteaia 227 lapsest üle 70 protsendi muukeelsed.

Tulenevalt Lasnamäe elanikkonnast moodustavad enamuse vene emakeelega lapsed, kuid meil on ka inglise, araabia, gruusia, ukraina, armeenia, leedu, kasahhi, portugali ja soome emakeelega lapsi. Järjest enam on peresid, kes valivad lapsele eestikeelse haridustee, mis on väga suurt tunnustust vääriv valik. 

Kuid lasteaed, kus on üle 70 protsenti muukeelseid lapsi, ei suuda enam kuidagi pakkuda keelekeskkonda, mida pered ootavad ning mis tagaks eesti keele omandamise tasemel, et laps oleks valmis minema eestikeelsesse kooli. Õppetöö toimub küll eesti keeles, kuid lastel on omavahel mugavam suhelda emakeeles.

Ajast, ruumist, inimestest ja oskustest jääb meie olukorras väheks ning kindlasti ei ole me ainus lasteaed, kes on sellises seisus. Silt lasteaia uksel on küll uhkelt eestikeelne, sees aga valitseb keelte paabel, kus õpetajad töötavad vähemalt topeltkoormusega.

Sellest tulenevalt hakkasime kolm aastat tagasi ise asjaga pihta. Saime oma õpetajatele pakkuda lapse kõne arengu ja keelekümbluse koolitusi, millest viimased on varasemalt olnud kättesaadavad ainult keelekümblusrühmadele.

Lisaks võtsime oma eestikeelsesse lasteaeda tööle kaks eesti keele õpetajat, kes aiarühmades muukeelsete lastega igal nädalal väiksemates gruppides tegutsevad. Kuna laste keeletase on väga erinev – on neid, kes tulnud meie lasteaeda aasta enne lõpetamist, ja neid, kes käinud siin alates sõimerühmast –, peavad nii eesti keele kui ka rühmaõpetajad tegevusi vastavalt varieerima.

Samal ajal kui keeleõpetajad õpetavad muukeelseid lapsi, saavad rühmaõpetajad pühenduda neile vähestele eesti kodukeelega lastele, kes rühmas on, sest ka nende keele- ja kõneoskus vajab arendamist. 

Poolteist aastat tasusime keeleõppe kulud ise, viimasel aastal on Tallinna haridusamet meie palgafondi keeleõpetajate võrra täiendanud ning rahastanud ka keeleõppe kabineti väljaehitamist. Ühegi teise toetusmeetme või programmi alla me ei sobi, kuna meil on ka eestikeelseid lapsi ning lasteaia töökeel on eesti keel. 

Heal tasemel alusharidust pakkuda on meie jaoks suur väljakutse: muukeelsed pered soovivad täielikult eestikeelset rühma, lasteaed ootab eestikeelseid lapsi, ja tegelikult pole meil kumbagi. Õpetajad teevad topelttööd, mis nõuab neilt suurt sisemist põlemist ja motivatsiooni. Suured muutused võtavad teadupärast aega ja päris elu liigub oma rütmis, aga kuskilt tuleb pihta hakata.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: