Valitsuskõnelustel välja käidud ideed kahe aasta pärast venekeelsetes lasteaedades eestikeelsele õppele üle minna peetakse Ida-Virumaal veel tooreks.

"Praegu on lahtine, millised on konkreetsed ülesanded, mis on konkreetsed eesmärgid, millised on tähtajad ning milline on see tugi, mida me saame. Nii on päris keeruline ütelda, kuidas see on teostatav. Aga ma usun, et koostöös on kõik võimalik," rääkis Narva linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja kt Larissa Degel.

Täielikult eestikeelsele õppele üleminekust tähtsamaks peetakse seda, et laps omandaks lasteaias riigikeele.

"Kas see peakski olema eesmärk, et lasteaiarühmad kõik 100 protsenti eesti keeles töötaksid? Tähtis on see, et laps saaks lasteaia lõpuks elementaarse eesti keele oskuse suhtlustasemel ja oleks valmis minema selle oskusega järgmisse haridusastmesse," ütles Sillamäe linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Anneli Rants.

Seda, et Ida-Virumaal oleksid juba lähiaastatel kõik lasteaiad ja põhikoolid vaid eestikeelsed, reaalseks ei peeta.

"Ma ei usu, et kõik lapsevanemad on sellega nõus, lapsevanemal peab olema valik. Me muidugi toetame ja teeme kõik, mis on võimalik, et meie lapsed omandaksid eesti keele," rääkis Kohtla-Järve abilinnapea Kristiine Agu.

Kohtla-Järve 14 lasteaiast on eestikeelse õppekeelega kolm. Narvas ja Sillamäel on üks eestikeelne koolieelne õppeasutus, samas kui lasteaedu kokku on neis linnades vastavalt 17 ja neli.