Energiaminister Terje Aaslandi sõnul on hinnatõusude suurim põhjus Venemaa gaasisõda Euroopa vastu. Norras on eraldi täiendavaks teguriks kuiv kevad ja suvi riigi lõunaosas, mistõttu Norra hüdroelektrijaamade veereservuaarid on täidetud vähem kui tavaliselt.

Käesoleval aastal on Norras ministri sõnul toodetud 18 protsenti vähem elektrit (11,6 teravatt-tund) kui eelmine aasta sama aeg. Seetõttu on Norras erakordselt kõrged elektrihinnad, mida Norra valitsus on osaliselt tarbijatele kompenseerinud.

Minister siiski ei välista elektri normeerimist kevadel. Norra võimude sõnul on sellise olukorra tekkimise tõenäosus küll väike ning isegi jõustudes mõjutaks vaid väikest osa riigist aprillis ja mais.

Elektri normeerimine mõjutaks eelkõige ettevõtteid, mitte majapidamisi.

Aaslandi sõnul on Norra valitsus aktiivselt jälginud Norra hüdroelektrijaamade veereservuaaride taset ja seetõttu sai võtta vastu meetmed veetaseme tõstmiseks reservuaarides. Norra valitsus on hüdroelektrijaamadel palunud reservuaarides olevat vett võimalikult palju säästa.

Minister toob välja, et maagaas on tavaliselt Euroopa energiatarbest ligikaudu kolmandik, millest omakorda 40 protsenti on tavaliselt moodustanud Vene gaas. Vene gaas konverteerituna tähendab ligikaudu 1650 teravatt-tundi ehk ligikaudu 12 korda rohkem kui Norra elektrit toodab.

Aasland toob välja, et kliimamuutused muudavad ka sademed vähem ette prognoositavaks, mis tekitab tulevikus hüdroelektrijaamadele veelgi enam probleeme.

Energiaminister kinnitas oma ülevaates, et kui Norra hüdroelektrijaamade veereservuaarid on madalal tasemel, siis hakkab Norra elektri eksporti piirama. Ministri sõnul on ekspordi piiramine aeg-ajalt vältimatu, kuna hüdroelektrijaamad sõltuvad väga palju konkreetse aasta sademete määrast.

Norral on elektriühendused Rootsi, Taani, Saksamaa, Ühendkuningriigi, Soome ja Madalmaadega.