Oluline Venemaa-Ukraina sõjas laupäeval, 19. septembril kell 20.10:

- Euroopa riigid valmistuvad Venemaa hübriidrünnakuteks;

- Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest;

- Droonirünnakus tsiviilautole hukkus neli inimest;

- Venemaa rünnakus Sumõs asuvale kortermajale hukkus kaks, vigastada sai seitse inimest;

- Ukraina luure andmetel plaanib Venemaa värvata ka jeemenlasi;

- Budanov: Ukraina suudab Venemaale inforindel edukalt vastu seista;

- Zelenski tänas USA-d sanktsioonide eest Venemaale;

- Mihkelson Ukraina telekanalile: Venemaa terrorisurve Läänele kasvab;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1 520 sõdurit.

Euroopa riigid valmistuvad Venemaa hübriidrünnakuteks

Ametnikud üle Euroopa on hoiatanud, et Venemaa võib kasutada droone, rakette, sabotaaži ja küberrünnakuid, et testida NATO riikide valmisolekut ja avaldada survet Ukraina toetajatele.

Poola peaminister Donald Tusk ütles 17. septembril, et luurehinnangute järgi võib Venemaa lähikuudel korraldada drooni- või raketirünnakuid Ukrainat toetavate riikide vastu, püüdes jätta mulje juhuslikest vahejuhtumitest.

Tuski sõnul võib selliste juhtumite eesmärk olla õõnestada NATO liikmesriikide kollektiivset reageerimisvalmidust.

Leedu välisminister Kęstutis Budrys ütles päev hiljem, et Leedul on juurdepääs samadele luureandmetele nagu Poolal ja teistel liitlastel. Ta lisas, et avalikud hoiatused võivad aidata sellist provokatsiooni ennetada.

Ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron hoiatas 18. septembril, et Venemaa hübriidoht Prantsusmaa ja teiste Euroopa riikide vastu on suurenenud. Macron andis valitsusele ülesande töötada välja täiendavad meetmed kriitilise taristu ja kaitsetööstuse tundlike objektide kaitsmiseks drooni- ja küberrünnakute eest.

Soome president Alexander Stubb kutsus inimesi üles olema valmis võimalikeks sabotaaži- ja droonijuhtumiteks, kuid soovitas säilitada rahu.

Hübriidohuga tegelemise kõrval valmistuvad Euroopa riigid ka võimalikeks ulatuslikeks kriisideks. Saksamaal analüüsitakse haiglate valmisolekut sõja ja paljude kannatanutega toime tulemiseks. Leedu on koostanud evakuatsiooniplaane sõjalise hädaolukorra või ulatusliku kriisi puhuks.

Ka NATO on suurendanud tähelepanu liikmesriikide elanikkonna ja elutähtsate teenuste vastupanuvõimele. Liikmesriigid peavad tagama elutähtsate teenuste, sealhulgas energia-, vee-, side-, toiduvarustuse ja tervishoiusüsteemide toimimise ka kriiside ja konfliktide ajal.

Droonirünnakus tsiviilautole hukkus neli inimest

Vene droon ründas laupäeval Sumõ oblastis autot, kus olid tsiviilisikud, ning rünnakus hukkus neli inimest, teatas Sumõ oblasti kuberner Oleh Hrõhorov.

Hukkusid 45- ja 58-aastane mees ning 56- ja 76-aastane naine.

Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest

Venemaa rünnakutes Ukraina vastu hukkus viimase ööpäevaga 11 inimest ja sai vigastada 64.

Traagilisim oli droonirünnak elumajale Balakliias Harkivi oblastis, kus sai surma neli inimest.

Kaks inimest sai surma ja Kiievi lähedal Butša rajoonis, kus Venemaa ründas samuti droonidega.

Venemaa ründas ka Odessa keskust, kus sai vigastada 11 inimest.

Ukraina luure andmetel plaanib Venemaa värvata ka jeemenlasi

Venemaa plaanib värvata vähemalt 27 Jeemeni kodanikku, et saata nad Ukraina vastu võitlema, teatas Ukraina välisluureteenistus.

Osa jeemenlastest on sündinud aastatel 2006 ja 2007. Juulis palus Hantõ-Mansiiski värbamisosakonna juht piirvalvel seadustada Jeemeni kodanike viibimine Venemaal, märkis välisluureteenistus.

Venemaa on värvanud alates täiemahulisest sissetungist Ukrainasse võitlejaid Nepaalist, Somaaliast, Indiast ja Kuubalt.

Venemaa rünnakus Sumõs asuvale kortermajale hukkus kaks, vigastada sai seitse inimest

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja teiste ametnike sõnul tabas Venemaa lennukipomm reede hilisõhtul Sumõ oblastis asuvat korterelamut, vahendab Reuters. Rünnakus hukkus kaks ja vigastada sai seitse inimest, kellest kolm on raskes seisundis.

Hukkunud olid mõlemad Sumõ linnaametnikud. Kannatanute seas on ka 13-aastane tüdruk.

Zelenski sõnul tõid päästjad pärast rünnakut rusude alt välja neli inimest, nende hulgas ühe lapse. President hoiatas, et rusude all võib olla veel kannatanuid, kelleni päästjad veel jõudnud pole. Lennukipomm tabas kortermaja kolmanda ja neljanda korruse vahelist ala.

Zelenski teatel tabasid Vene väed ka Kesk-Ukrainas asuva Pavlohradis asuvat kliinikut ning logistikakeskust Kiievi lähedal. Nende rünnakute võimalike ohvrite kohta täpsemaid andmeid ei esitatud.

Budanov: Ukraina suudab Venemaale inforindel edukalt vastu seista

Venemaa kasutab jõudsalt propagandat, robotkontosid, süvavõltsinguid ja muid manipulatsioonivõtteid ning suunab nende arendamisse märkimisväärseid ressursse. Ukraina suudab sellele siiski tõhusalt vastu seista, ütles presidendi kantselei juht Kõrõlo Budanov.

Tema sõnul eeldab Venemaa infooperatsioonide tõrjumine riigiasutuste, meedia, ekspertide ja tehnoloogiasektori tihedat koostööd. Eesmärk on arendada Ukraina enda kaitsevõimekust ning rakendada tõhusamaid vastumeetmeid.

Samuti rõhutas Budanov vajadust tegutseda ennetavalt ja korraldada inforuumis koordineeritud tegevusi. Tema sõnul on vastupanuvõime olulised eeldused üldsuse usaldus ning riigi, kaitseväe, ekspertide ja meedia koostöö.

Ta lisas, et Venemaa propaganda ja infooperatsioonide tõrjumiseks ei piisa üksnes tehnoloogilistest lahendustest, vaid vaja on kogu ühiskonna koordineeritud tegevust.

Zelenski tänas USA-d sanktsioonide eest Venemaale

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tänas USA presidenti Donald Trumpi, kes allkirjastas Lindsey Grahami algatatud seaduse ulatuslikest sanktsioonidest Venemaa vastu, vahendas portaal Unian presidendi teadet tema Telegrami kanalis.

Samuti tänas Zelenski kõiki USA senaatoreid ja esindajatekoja liikmeid.

"Tänan president Trumpi selle äärmiselt olulise seaduse allkirjastamise eest. Tänan kõiki senaatoreid ja esindajatekoja liikmeid, kes seda toetasid," seisab tema avalduses.

Ukraina president märkis, et parim viis Lindsey Grahami mälestuse austamiseks on selle seaduse sätete täielik ja kiire rakendamine.

"Ja parimaks tasuks kõigile, kes aitavad meil avaldada Venemaale survet sõja lõpetamiseks, saab olema rahu. Rahu ja kõigi selle sõjaga kaasnenud probleemide ja väljakutsete kõrvaldamine. Rahu saavutatakse tänu jõule. Rahu tuleb tänu turvalisusele. Ja parim turvalisuse tagatis on otsusekindlus," märkis Zelenski.

Ukraina president tuletas meelde, et kui Graham oli Ukrainas, rääkis ta alati sellest, kui oluline on mitte nõrgendada survet Venemaale, tugevdada sanktsioone ja otsida teed rahu poole.

"Senaator Graham ei kahelnud hetkekski, et Ameerikal on piisavalt jõudu diktaatoritega võitlemiseks ja tulemuste saavutamiseks, kui tegutseda õigesti," märkis Zelenski. 

Mihkelson Ukraina telekanalile: Venemaa terrorisurve Läänele kasvab

Riigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson ütles Ukraina telekanalile antud intervjuus, et Venemaa suurendab terroristlikku survet lääneriikidele, kes peavad sellele senisest otsustavamalt reageerima.

Mihkelsoni sõnul on Venemaa strateegilised eesmärgid Ukraina suveräänsuse likvideerimine ja NATO nõrgestamine kuni selle kokkuvarisemiseni. ta lisas, et seda sõda pole võimalik peatada pelgalt sõnadega.

"Need, kes loodavad läbirääkimiste teel praeguses situatsioonis leida teed diktaatori südamesse, petavad nii ennast kui ka annavad Putinile signaali – nad on nõrgad ega ole valmis jõule jõuga vastama," kirjutas Mihkelson sotsiaalmeedias.

Tema hinnangul peaksid lääneliitlased Venemaa tegevust nimetama selle tegeliku iseloomu järgi, mitte piirduma üksnes hübriidohuna käsitlemisega. Venemaa eesmärk on vähendada lääneriikide valmisolekut Ukrainat pikaajaliselt toetada, külvata elanikkonnas hirmu ning sundida lääneriike Venemaale järeleandmisi tegema.

"Venemaa kasvava ohu tõrjumisel on oluline jätkata Ukraina kõigekülgset toetamist ning tõsta otsustavalt agressiooni hinda majandussanktsioonide tugevdamise teel. Selle asemel, et pidevalt kasvavast ohust rääkida, tuleb tegutseda. Vahel ka ilma meediaruumis kuulutamata," ütles Mihkelson. "Venemaa peab mõistma, et tema agressioonisõda kahel rindel on täielikult perspektiivitu," jätkas ta.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1 520 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 516 430 (+1 520);

- tankid 12 352 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 25 357 (+5);

- suurtükisüsteemid 50 011 (+73);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2 143 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1 657 (+11);

- lennukid 442 (+0);

- kopterid 356 (+0);

- maapealsed robootikasüsteemid  2 672 (+16);

- operatiivtaktikalised droonid 524 132 (+1 816);

- tiibraketid 5 111 (+0);

- laevad/kaatrid 35 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 150 922 (+480);

- eritehnika  4 703 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.