Õiguskantsleril paluti kontrollida, kas põhiseadusega on kooskõlas olukord, et alates 2027. aastast võib ühel ja samal aastal sündinud inimestel tekkida õigus vanaduspensionile erinevas vanuses. Kusjuures see, millisel kuul sündinud inimesi koheldakse ühtmoodi ja millisel kuul sündinud inimesi koheldakse erinevalt, on aastate kaupa erinev.

Õiguskantsler toob välja, et sama küsimuse on professor Lauri Leppik hästi lahti kirjutanud Tallinna Ülikooli demograafiablogis. Leppik märgib, et kalendriaasta põhise pensionieaga kaasneb seega olukord, kus sama sünniaastaga inimesi koheldakse erinevalt, sõltuvalt inimese sünnikuust.

"Jaanuaris sündinute pensioniiga on üks kuni kolm kuud madalam kui sama sünniaastaga detsembris sündinutel, välja arvatud juhul, kui konkreetse kalendriaasta arvestuslik pensioniiga tuleb juhtumisi täisaastates. Omapärane aspekt on seejuures, et sünnikuupõhise erineva kohtlemise eraldusjoon on liikuv, ehk aastate lõikes erinev. Mõnel aastal võib selline erineva kohtlemise lahkmejoon kulgeda novembris ja detsembris sündinute vahel, teisel aastal septembris ja oktoobris sündinute vahel, kolmandal aastal aga juunis ja juulis sündinute vahel ja nii edasi."

Erineval kohtlemisel on mõjutatud isikute suhtes rahaline mõju. Leppik kirjutab, et kui lähtuda praegusest keskmise vanaduspensioni summast, siis pensioniea tõusühe kuu võrra tähendab, et aasta alguses sündinud saavad aasta lõpus sündinutest ühe kuupensioni ehk keskmiselt 825 eurot rohkem. Kui pensioniiga tõuseb kahe kuu võrra, siis oleks erinevus 1650 eurot ja kui pensioniiga tõuseb kolme kuu võrra, siis juba 2475 eurot.

Õiguskantsler leidis, et riigikogu poliitiline valik siduda vanaduspensioniiga 65-aastaste inimeste eeldatava eluea muutusega mahub põhiseaduse § 28 lõike 2 raamidesse.

"Praegu on küsimus aga selles, kas riigikogu otsus kehtestada edaspidi vanaduspensioniiga kalendriaastate kaupa, on põhiseadusega kooskõlas, kuna selle tagajärjel võivad sama sünniaastaga inimesed hakata vanaduspensioni saama erinevas vanuses."

Vanaduspensioniiga määratakse kindlaks aastates ja kuudes ning see pensioniiga võib kalendriaastati erineda. Seaduse tagajärjel võivad sama sünniaastaga inimesed jõuda vanaduspensionikka erineval ajal. Näiteks ühtedel aastal X sündinud inimestel saabub pensioniiga 65 aasta ja kolme kuu vanuselt, kuid teistel samal aastal sündinutel 65 aasta ja kuue kuu vanuselt. Õiguskantsler leiab, et seadus kohtleb sama sünniaastaga inimesi erinevalt: ühed võivad vanaduspensioni hakata saama mitu kuud vanemana kui teised.

"Inimene võib olla väga pettunud, kui saab teada, et tema jaoks on pensioniiga kuni kolm kuud kaugemale nihkunud, kui temaga samal aastal sündinud töökaaslasel. Seega on igati mõistetav avaldaja esitatud küsimus, kas riigil on vanaduspensioniea kalendriaastapõhiseks kehtestamiseks veenvaid andmeid selle kohta, et näiteks 1962. aasta detsembris sündinute keskmine eluiga on kahe kuu võrra pikem kui 1962. aasta jaanuarist novembrini sündinutel või et näiteks 1963. aasta oktoobrist detsembrini sündinute keskmine eluiga on ühe kuu võrra pikem kui 1963. aasta jaanuarist septembrini sündinutel," märgib õiguskantsler.

Neil põhjustel palub õiguskantsler riigikogu sotsiaalkomisjonil võtta see küsimus peatselt arutusele.

"Ühtlasi selgitage palun, millega õigustatakse seda, et alates 2027. aastast võib samal aastal sündinud inimestel tekkida õigus vanaduspensionile erinevas vanuses: näiteks ühed saavad jääda pensionile 65 aasta ja kolme kuu vanuselt, teised aga 65 aasta ja kuue kuu vanuselt," leidis õiguskantsler Ülle Madise.