Iga inimene puutub mingil hetkel oma elus kokku ravimitega. Koroonapandeemia ajal hakati ravimite ohutust kasutamisest avalikkuses rohkem rääkima. Inimesed hakkasid rohkem teadvustama ravimite ohutu kasutamise olulisust.

Siiski tuleb tõdeda, et ükski ravim pole riskita ning kardetavasti puudub kõrvaltoimeteta ravimil ka ravitoime. 2022. aasta Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) patsiendiohutuse päeva teemaks on valitud ravimite ohutus.

Maailma patsiendiohutuse päev on üks WHO ülemaailmsetest rahvatervisele pühendatud päevadest ja seda hakati esmakordselt tähistama 2019. aastal. Paljusid ravimite kasutamisega seotud ohte on võimalik vältida või vähendada. Patsiendiohutuse päeva eesmärk on julgustada patsiente ja nende perekondi kasutama ravimeid teadlikult ja ohutult.¹

Erilist tähelepanu pööratakse raviteekonna kõrgeima riskiga kohtadele - ravi vahetamine, paljude ravimite kooskasutamine, kitsa terapeutilise vahemikuga ravimid, inimlikud eksimused jne.²

Ravimitega seotud kahjude vähendamisel on arsti, meditsiiniõe ja apteekri kõrval väga oluline roll patsientidel.

Maailma Terviseorganisatsioon on välja töötanud küsimused, mida teadlik patsient võiks küsida: mis on ravimi nimi ning milleks, kuidas ja kui kaua ravimit kasutada; millised on riskid ja võimalikud kõrvaltoimed; milliseid võimalusi on veel olemas minu seisundi raviks; kas olen rääkinud arstile oma allergiatest, muudest terviseseisunditest või haigustest; milliseid ravimeid (sh käsimüügiravimid ja toidulisandeid) ma veel kasutan ja kas see on oluline seoses uue ravimiga; mida teha, kui unustan ravimit võtta ja kui tekivad kõrvaltoimed.³

Euroopa Ravimiameti juures on töörühm koostööks patsientidega⁴, mille üks eesmärke on muuta patsientidele mõeldud info ravimi kohta, nagu pakendi infoleht ja mõnede ravimite puhul ka täiendavad riskivähendamise materjalid, inimsõbralikumaks ja arusaadavamaks.⁵

Riskivähendamise materjalide abil juhitakse ravimi kasutajate - patsientide, arstide, õdede ja apteekrite - tähelepanu ravimi kasutamisega kaasneda võivatele riskidele ning kuidas neid riske vähendada või vältida.

On mitmeid olukordi, mis nõuavad ravimite kasutamisel erilist tähelepanu - nt sobivus teiste ravimitega, rasedus (teatud ravimite puhul range nõue raseduse vältimiseks), neeru- ja maksapuudulikkus (nt teatud ravimite puhul kasutada ettevaatusega, vähendada annust), ravimite võtmine eriolukordades nt kirurgia korral, ravimid ja alkohol jne.

Tavaliselt piisab riskide vähendamiseks nende kirjeldamisest ravimi infolehes, sobivast ravimipakendi suurusest, näiteks kui palju on tablette ühes karbis, ja sellest, et ravim on saadaval ainult retseptiga.

Mõnikord on siiski vaja rakendada täiendavaid abinõusid. Üldine põhimõte on: õige ravim, õiges annuses, õigel ajal, õigele patsiendile koos õige teabe ja ravi jälgimisega.

Täiendavate abinõude valik sõltub riski ilmnemise sagedusest, kõrvaltoimete raskusastmest, riski välditavusest, riski enda ja riski vähendamiseks kasutatud abinõude mõjust patsiendile (et riski vältimiseks kasutatav abinõu ei oleks patsiendile liialt koormav võrreldes riski enda suurusega), ravimi manustamisviisist (nt kas ravim on suukaudne või süstitav), millistele patsientidele on ravim mõeldud ja kus ravimit kasutatakse (nt kasutatakse ainult haiglas infusiooni teel manustamiseks või on tegemist suukaudsete tablettidega, mida patsient ise kodus võtab).⁶

Üks laialdasemalt kasutatavaid abinõusid riskide vähendamisel on täiendavad riskivähendamise materjalid, mis on mõeldud kasutamiseks tervishoiutöötajatele (arstid, meditsiiniõed, ämmaemandad, apteekrid, vahel ka laboritöötajad) ja/või patsientidele ning nende lähedastele või hooldajatele.

Lühidalt kutsutakse neid veel hariduslikeks materjalideks. Siinkohal tuleb eristada käsimüügi ravimite (ravimite, mida saab osta ilma retseptita) reklaami ja ravimiametite poolt ravimi müügiloaga ette nähtud kohustuslikke riskide vähendamiseks mõeldud materjale.

Patsientidele mõeldud materjalid jagunevad omakorda patsiendijuhenditeks, riskist teadlik olemise vormideks,  patsiendipäevikuteks ja patsientidele mõeldud ohutuskaartideks. Patsiendijuhendid toovad välja, mida konkreetselt teha riskide vähendamiseks enne ravi alustamist, ravi ajal või pärast ravi lõpetamist.

Riskist teadlik olemise vorm on, nagu nimigi ütleb, materjal informeerimaks patsienti konkreetsest riskist; samuti on see abiks arstile dokumenteerimaks, et ta on riski patsiendile selgitanud ning patsient on sellest aru saanud.

Patsiendipäevik on patsiendile abiks raviga seotud vajaliku info kirjapanemiseks ning seda kasutatakse infovahetuseks arsti ja patsiendi vahel (näiteks, kui ravi vältel on tarvis jälgida kodus mõõdetavaid tervisenäitajaid - nt vererõhku).

Patsiendi ohutuskaart on meeldetuletuseks kindlate riskide ja abinõude kohta nende vältimiseks ja vähendamiseks, sh kui ravimi tarvitamisest on vaja teavitada teisi patsiendi ravis osalevaid arste, meditsiiniõdesid või apteekreid.⁶ Patsientidele mõeldud materjali annab patsiendile tavaliselt arst, vahel on materjal lisatud ravimi pakendisse.

Tänapäeval ei pea materjalid olema sugugi ainult paberil. Kui ravimil on ette nähtud hariduslikud materjalid patsientidele, on need kättesaadavad Eesti ravimiameti kodulehel. E-teenuste sektsiooni kaudu saab minna ravimiregistrisse. Registrist saab patsient leida oma ravimi ning täiendavate riskivähendamise meetmete sektsioonis tutvuda talle mõeldud täiendava infoga. Teadlik patsient on kursis oma ravimite ohutu kasutamisega.