Johannes Kert oli Kaitseliidu taaslooja, hiljem Kuperjanovi pataljoni ja Kaitseliidu ülem ning kaitseväe juhataja.

Kindral Kerdi pronksist büst ootab skulptori õuel, millal valmib skulptuuri alus. Siis leiab kindrali mälestusmärk koha Kuperjanovi pataljoni ees Võrus.

Johannes Kert oli Eesti reservohvitseride kogu algataja, sestap otsustas kogu koguda raha kindrali büsti valmistamiseks.

1990. aastal Kaitseliidu Tartu malevas Johannes Kerdi õpilaseks olnud Kaupo Kiis õppis Kerdilt sõduri algteadmisi. Neid läks tarvis üsna pea, kui toimus putš.

"Anti ülesanded, kus me pidime näiteks liikuvaid tankikolonne, mis liikusid Tallinna suunas, tee äärest vaatama ja lugema, erinevaid asju õppisime. Miinide tegemist. /.../ Mina ei ole miine teinud, aga kui me olime Tallinnas keerulistel aegadel, siis süütepudeleid me tegime küll," rääkis reservkolonelleitnant Kaupo Kiis.

Johannes Kerdi büsti valmistas Seaküla Simson. Kindrali puhul peavad eelkõige aksessuaarid täpsed olema – milline on vormimütsi kõrgus või kuidas tollal pagunid välja nägid. Ka perekonnale peab lähedase inimese kuju sobima. Näiteks vuntse paluti lühendada. Kael on natuke jämedam kui Kerdil, et rõhutada maadleja minevikku.

"Peab temaga sõbraks saama. Tegelikult loeb päris palju asju. Ja Kerdi kohta oli päris vastuolulisi asju – kiitvaid ja ka laitvaid. Aga ta sai omaks mulle, sest ta oli minust ainult kaks päeva noorem," rääkis skulptor.

Kerdi kohta liigub legend, et putši ajal käinud ta Tartus ringi endale omase mõistatusliku naeratusega, tekirull kaenlas. Selles rullis kandis Kert oma vanaisa sõjaaegset saksa vinti. Praegu on püss Kerdi kaitseliitlasest tütre oma ja Tallinna maleva laos hoiul. Legendi kohaselt olnud Kerdil teki sees kuulipilduja.