Võrreldes 2020. aasta septembrikuuga oli kirjandusmuuseumi selle aasta tarkusekuu elektriarve ligi neli korda suurem, seda vaatamata asjaolule, et kokkuhoiu eesmärgil lülitati septembris välja hoidlate jahutus ja osa kuivatusseadmeid.

1. novembrist tõuseb Tartus ka kaugkütte hind, ligi 47 protsendi ulatuses, mis muuseumi toimetulekut veelgi raskendab, ütles kirjandusmuuseumi haldusjuht Margus Peet.

"Et meil on see süsteem niigi väga ära optimeeritud juba aastaid, siin nagu kuskil midagi optimeerida enam ei ole. Kui ma vaatan praegu, et 2020. aastal oli mul üheksa kuu elektrikulu 20 000 eurot, siis sellel aastal on üheksa kuu elektrikulu juba 73 000 eurot," rääkis Peet.

Seega on ka kirjandusmuuseum pöördunud riigi poole palvega eraldada nii selleks kui ka järgnevaks aastaks täiendavaid lisavahendeid energiaarvete tasumiseks. Sel aastal oleks vaja täiendavalt juurde 50 000 eurot.

Teine plaan on aga muuseumil veel – hakata võrguenergia kõrvale kasutama ka päikeseenergiat. Peet rääkis, et kõige rohkem vajab muuseum elektrienergiat suvekuudel, et hoidlaid jahutada. Samas on Eestis päikesevalgust kõige rohkem just suvekuudel.

"Me tegime ministeeriumile ettepaneku, et ärge andke meile kala, andke meile õng, et paigutaks  maja peale päikesepaneelid. Meie elektritarbimise graafik on see, et kui me talveperioodil kulutame kuskil keskmiselt 28 000 kilovatt-tundi kuus, siis suvel läheb ta 50 000 peale. Ja kui ma panen ta siia tulpdiagrammi, siis ma näen, et meie elektritarbimine suureneb suvel täpselt samuti nagu on päikesepaneelide tootlikkus."

Nii võikski muuseumi päikesepark kerkida katusele, 200 ruutmeetrile. Investeeringu mõttes vajaks seesugune projekt ligikaudu 200 000 eurot, kuid aitaks muuseumil elektriarvetega paremini toime tulla – vähemalt poole elektrienergia vajadusest saaks päikese abil katta.

"Me jääksime ka suvel kasutama n-ö võrguelektrit, ainult et me saaksime, nagu ma ennist ütlesin, et meil on kuu keskmine on olnud 28 000 talvekuudel, et meil jääks ka suvel, meie tarbimine jääks siis kuskil 20 000 kilovati peale kuus, et võtab selle suvise elektritarbimise tõusu küüru nagu ära," selgitas Peet.

Kuigi kirjandusmuuseumi maja haldab Riigi Kinnisvara AS, on rahastust päikesepaneelide paigaldamiseks Peedi sõnul vaja siiski haridus- ja teadusministeeriumilt. Ministeeriumile on saadetud muuseumi poolt ka kaks seesuguse pöördumisega kirja. Ministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast öeldi  rahvusringhäälingule, et praegu ministeeriumil sel teemal kommentaare jagada ei ole.