Tartu kunstimuuseumis avati kaks uut näitust

Tartu kunstimuuseumis saab külastada kahte uut näitust. Neist üks esitab vaateid Tartu puidust eeslinnadele, teine aga toob tagasi teosed 1989. aasta populaarselt näituselt "Naine fotokunstis".
Näitusel "Ammendamatu agul. Tartu puitarhitektuur kunstis" ootab külastajaid segamini eri kunstnike ja ajastute nägemus Tartu puitmajadest.
"Me panimegi need kõik läbisegi ja seda põhjusel, et tegelikult kõik vaated ei ole äratuntavad ja need ei ole kõik ka meile tuttavad," lausus kuraator Brita Karin Arnover.
Näituse eesmärk on Arnoveri sõnul anda edasi Tartule omast emotsiooni.
"Ma loodan, et see näitus võib-olla aitab juhtida tähelepanu neile piirkondadele, neile eripäradele ja omanäolistele detailidele, et miks see linnaruum on sellisena sada aastat säilinud ja miks see võiks veel sada aastat edasi säilida," ütles ta.
Paar korrust allpool on aga näitus "Järjekord. Üks episood Tartu fotoloost", mis koosneb 1989. aasta näituse "Naine fotokunstis" teostest. Kuraator Indrek Grigori sõnul jõudsid temani linnalegendi taolised jutud, kuidas näitus oli nii populaarne, et Tartu kunstimaja ukse taga oli järjekord. Sellest tekkis tal tahtmine näituse kohta rohkem uurida.
"Suure üllatusena selgus, kui palju sellest näitusest on dokumentaalset materjali säilinud, kuni selleni välja, et ma leidsin ka külaliste arvud, et tõepoolest pidi olema järjekord ukse taga. Et 1989. aastal käis näitusel "Naine fotokunstis" 24 000 inimest, samal ajal kui keskmine näituse külastus oli kaks tuhat inimest," lausus Grigor.
Väljapanekuga tahab Grigor juhtida tähelepanu ka Tartu fotoklubidele, tänu millele said toonastest harrastusfotograafidest kiiresti professionaalid.
"Nõukogude Liidus ei olnud professionaalseid fotograafe, ei olnud fotokunstnikke. Oli pressifotograaf, oli tehase fotograaf. Fotoklubi andis nendele fotograafidele võimaluse eneseväljenduseks. Võimaluse koos käia, võimaluse teha näituseid," ütles Grigor.
Näitus on osa Tartu kunstimuuseumi näituste sarjast "Tartu 88", mis on pühendatud uuema kunstiajaloo uurimisele.
Toimetaja: Marko Tooming