"Kui kail on reas praegu 12-13 jahti, siis mõned aastad tagasi oli siin ainult viis või kuus jahti," rääkis Saaremaa merispordi seltsi kommodoor Priit Kuusk.

Eestlaste merearmastus on just viimastel koroona-aastatel ja pärast seda hüppeliselt kasvanud. Selle kinnituseks ka näide, et 23 eksisteerimisaasta jooksul külastas tänavusel hooajal Kuressaare sadamat 407 aluse hulgas esmakordselt just kõige rohkem eestlaste endi aluseid.

"See on tõesti nii, see näitab, et eestlaste hulgas hakkab jälle meresõit muutuma populaarsemaks. Kui vaadata nüüd jahtide arvu, siis kui igal aastal on olnud meil kõige rohkem soomlasi, hakkavad nüüd juba eestlased tasakesi üle lööma," sõnas Kuressaare jahisadama kapten Oskar Jõgi.

Merearmastust või merepisikut hakatakse vähemalt Saaremaal tegelikult ka juba päris noortele manustama ja võib-olla ongi aastakümnetega tehtud eeltöö nüüd hakanud tulemusi andma.

Kui varem soetasid purjetajad kambakesi ühiselt mõni võistlusjahti, siis nüüd on ka see tendents muutunud.

"Pigem soetatakse endale privaatne jaht, ostetakse küll vanem, järelturu paat. Neid on võimalus saada Rootsist, Soomest, Norrast, Hispaaniast on isegi toodud neid paate. Ostetakse enda pere jahiks ja käiakse sellega pigem sõitmas matkapurjetamist kui võistluspurjetamist," rääkis Kuusk.

Kui eelmisel aastal sai endale väikelaeva juhi oskused ja õigused läbi aastate rekordiliselt 2237 uut meresõitjat, siis juba tänavu võidakse transpordiameti kinnitusel ka see rekord juba purustada.