22. novembril kogunes žürii esimesele ühisele arutelule vaagimaks võistlustöid, mis esitati avalikule konkursile Tallinna lauluväljakule uue ruumilise terviklahenduse leidmiseks. Seitsme töö seast otsitakse neid juhtmotiive, millega liikuda lähitulevikus detailplaneeringu koostamise etappi. See oluline verstapost märgib üle kahe aasta kestnud eeltööd, millega jõuti konsensusele ootuste osas lauluväljaku uuendamisel.

Ka väga hea saab teha paremaks

Tallinna laululava valmis oma praegusel kujul 1960. aastal XV laulupeoks ning tänu arhitekt Alar Kotli lennukale visioonile oli tegemist arhitektuuriliselt tõeliselt uuendusliku nähtusega. Paljude toonaste peoliste mälestused väljendavad imestust selle ehitise ilu ja uudsuse üle, mis "justkui hõljuks õhus".

Arhitektuuriajaloolane ja kunstiakadeemia rektor Mart Kalm on Kotli loomingut uurides nentinud, et laululava võib pidada Hruštšovi sula kõige efektsemaks visuaalseks väljenduseks Eestis. Kuid Tallinna uudse laululava mõju ulatus juba toona kaugemale: nimelt ehitati samaaegselt ka Vilniuse laululava ning kasutati sealjuures samu ehitusjooniseid. Kes on Leedu pealinnas Vingise parki sattunud, teab seda sarnasust hästi. Mõistagi tekitas see olukord pahameelt ning eestlased ja leedukad vaidlesid ka selle üle, kes peaks saavutuse eest väärikama auraha teenima.

Tallinna laulukaar pole oma võlu kaotanud ka üle 60 aasta hiljem, sest väga paljude kontserdikorraldajate arvates on tegemist ühe parima akustikaga vabaõhu kontserdipaigaga meie regioonis. Seda kinnitab ka hiljutine koostöökogemus lõunanaabritega, kes uuendasid oma lauluväljakut, mis on tuntud kui Mežaparksi laululava, ning käisid just Eesti ekspertidega kogemusi vahetamas ning meie lauluväljaku kompleksi pikalt ja põhjalikult uurimas.

Vaatamata asjaolule, et lauluväljak on väga hinnatud kontserdipaik, tuleb tõdeda, et tehnilised ja logistilised lahendused on ajas jõudsalt arenenud. Samuti on kasvanud kontsertide ja muude ürituste vajadused edukaks korralduseks. Muidugi on kasutusele võetud uuendusi ning edukalt võõrustatud ka tehniliselt väga nõudlikke maailmakuulsaid esinejaid, kuid terviklikku lähenemist lauluväljaku ala kaasajastamiseks pole välja töötatud.

Lauluväljakut saab uuendada vaid koostöös

Tallinna Lauluväljaku kompleks on edukalt välja tulnud 1990. aastate ja ka sajandivahetuse segasest perioodist, mil rahapuudusele viidates seati küsimärgi alla laste- ja noorte laulupidude vajalikkus ning üldlaulupidugi oli tihti kriitikute hambus.

Professor Kristin Kuutma on kirjutanud, kuidas XXII üldlaulupeo eel, 1994. aastal, ei olnud taas vabaduse saavutanud Eestis ühislaulmine enam vastupanukultuuri osa ning levis skepsis, et laulupidude aeg ongi ümber saanud.

Võib aimata, et kui laulupidude traditsioon oleks toona hääbunud, juhtunuks sama ka Tallinna lauluväljakuga. Õnneks läks vastupidi ning pea kümme aastat hiljem tehtud põhjalik sotsioloogiline uuring kinnitas traditsiooni elujõulisust ning absoluutne enamus vastanutest (96 protsenti) pidas pidu oluliseks sündmuseks. Sellele oleme nüüd kinnituse saanud ka vaadates lauljate arvu pidevat kasvu laulupidudel: 1994. aastal 25 802, 2019. aastal aga juba 33 183. Publikust rääkimata.

Tulenevalt lauljate ja publiku arvu kasvust peab järele jõudma toetavate teenuste pakkumise võimekus. Laulupidu on oma mastaapsuses haaranud ka naaberkinnistuid, mis on praeguseks leidnud või leidmas uut funktsiooni elamumaana. Seega peab saama kõik vajalik lahendatud lauluväljaku enda territooriumil. Ruumi õnneks jagub, tervelt 23 hektarit. Laulupidude vahelisel ajal kasutatakse seda ruumi avaliku pargina ning erinevate ürituste korraldamise paigana ning seegi seab uuenemisele omad ootused.

Küllap on eriilmelised funktsioonid ühelt poolt ning teisalt sümbolobjekti staatus põhjusteks, miks senised katsed lauluväljaku uuendamiseks pole õnnestunud. Ideekonkursini jõudmiseks tehti üle kahe aasta eeltööd, mille käigus kaardistati detailselt osapoolte ootused. Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Kooriühing olid selles protsessis lauluväljakule ja Tallinna linnale väga konstruktiivseteks partneriteks.

Kiita tuleb ka valdkonna ettevõtjate pühendumist, kes varustasid meid parimate praktiliste teadmistega erasektorist. Arvukalt kohtumisi ning põhjalikke arutelusid andsid aga tulemuse, kus konsensuslikult sai paika lähteülesanne ideekonkursiks.

Ambitsioonikad võistlustööd

Žürii on esimest korda laekunud võistlustöid ühiselt arutanud ning veendunud, et suuremas osas on nende tase kõrge ning tööd ambitsioonikad. Kokkuvõtlikult oli võistlejate ülesandeks pakkuda välja ruumilisi lahendusi, kuidas lauluväljakul toimuvaid tegevusi toetada:

• mõtestada liikuvuse, ligipääsude ja parkimisvajaduse küsimused;
• siduda ala ümbritseva linnaruumiga;
• luua terviklik maastikuarhitektuur ja esinduslikud väravaalad;
• luua arhitektuurilahendus väiksema publikuarvuga kõlakojale-kontsertpaigale, külastuskeskuse hoonele ning Kadrioru parki viivale jalakäijate sillale;
• pakkuda välja paindlik moodulsüsteem suurürituste toitlustuse korraldamiseks.

Täiendav arutelu seisab hindamiskomisjonil veel ees, kuid juba nüüd saab välja tuua, et võistlustöödes pöörati väga suurt tähelepanu liikumisteede kujundamisele, mis võimaldavad mitmekülgselt nautida roheala ning muudavad ürituste ajal liikumise oluliselt mugavamaks.

Ka lauluväljaku väravate ümberkujundamisel on pakutud lennukaid ideid ning mitmekülgseid funktsioone. Ühtse joonena saadab kõiki võistlustöid rahvussümbolite kasutamine, mis aitab  minu hinnangul suurepäraselt siduda tervikuks laulupeod kui rahvusliku ärkamise ja vabadusiha väljenduse ning Tallinna Lauluväljaku kui laulva revolutsiooni aegse märgilise paiga.

Žürii arutelude järgselt jagame võistlustöid ka avalikkusega, et igaüks saaks soovi korral kaasa mõelda. Võidutöö, mis selgub veel käesoleval aastal, annab suuna lauluväljaku edasisele uuendamisele. Ikka selleks, et laulupeod ladusalt sujuks, koorilauljad siin end hästi tunneks, eriilmelisi üritusi saaks korraldada maailmatasemel ning jalutuskäigud oleksid nauditavad. Žürii järgmine koosolek ja arvatavasti ka võidutöö väljavalimine toimub 1. detsembril.