Noorte laulu- ja tantsupidu katsetab taaskasutatavate supikaussidega

Laulu- ja tantsupeoliste söögipaus 2019. aastal
Laulu- ja tantsupeoliste söögipaus 2019. aastal Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Järgmise aasta noorte laulu- ja tantsupeol serveeritakse 155 000 supiportsu korduvkasutavates kaussides. Korraldajad kaaluvad, kas nõuda korduvkasutatavaid nõusid ka pealtvaatajate alal.

Eelmisel laulu- ja tantsupeol 2019. aastal katsetasid korraldajad bioplastiga. Nõud koguti kokku ja laevatati üle lahe Soome. Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juht Margus Toomla tõdes, et Eestis pole biolaguneva plasti ümbertöötlemiseks piisavat võimekust.

"Ja milleks neid peaks üldse töötlema, kui on võimalus täna liikuda säästlikumate lahenduste poole, ehk korduvkasutatavate poole," ütles Toomla.

Tantsupidu koos proovidega kestab esinejate jaoks viis päeva ja iga päev pistavad tantsijad nahka 11 000 kausitäit suppi. Laulupidu jaotub kolmele päevale. Esimestel päevadel on suid pisut vähem, kuid viimasel, kontserdipäeval läheb korraga tarvis pea 55 000 kaussi ja lusikat.

"Me hoidsime hinge kinni, et kuidas partnerite suutlikkus üldse on. Täna on näha, et tantsupeo poole pealt on see suutlikkus olemas ja laulupeo hange on ka lõppemas. Praegu tehakse viimaseid otsuseid seal hanke juures."

Tantsupeo hanke võitnud Eesti Pandipakendi juhi Kaupo Karba sõnul peaks kogu peo samade komplektidega hakkama saama.

"Selles ajavahemikus, mil tantsu- ja laulupidu toimub, töötab meie pesuliin 24/7. See tähendab, et öösel hakkab pesu tööle ja hommikuks on need 11 000 kaussi pestud."

Tantsupeo nõude eest maksavad korraldajad umbes 12 000 eurot. Karba lisab, et kui Eesti Pandipakend peaks võitma ka laulupeo hanke, tuleb paar pesumasinat juurde rentida. Nende ainus konkurent on osaühing Ringo Eco. Ettevõtte tegevjuht Hannes Falten rääkis, et praegu saab nende pesuliin tunnis hakkama kuni 3000 esemega.

"Toidupakendeid pestakse puhtaks täpselt samamoodi nagu õllepudeleid," selgitas Falten.

Mõlemal ettevõttel on suurüritustega juba üksjagu kogemust. Eesti Pandipakendi klientide seas on Paide Arvamusfestival ja Viljandi Pärimusmuusikafestival, Ringo nõud on jõudnud nii Tallinna kui Tartu maratonidele.

Hannes Falten märkis, et iseenesest võiks nad oma nõusid pakkuda ka laulupeo külastajate alal. Selleks tarvilik süsteem on neil juba mõnda aega tagasi välja töötatud ja töötab näiteks Ülemiste City toidukohtades.

"Ostad näiteks ühe toitlustaja juurest toidu, mis on sulle korduspakendis. Sa tarbid selle ära, igal pakendil on QR-kood, skanneerid selle ära ja tagastad pakendi ettenähtud kohtadesse."

Tagastatud pakendi eest saadetakse raha kliendi kontole.

Margus Toomla sõnul pole külastajatele mõeldud toitlustusala reegleid veel paika pandud. Tema sõnul sõltubki palju sellest, kas ettevõtted suudavad ka külastajatele nõusid tarnida ja neid operatiivselt kokku koguda.

"Loomulikult, kui need nõuded tulevad korduvkasutatavate nõude peale, siis kõik kauplejad peavad neid nõudeid täitma. Aga praegu me kaubanduse poolt alles töötame välja," ütles Toomla.

Laulu- ja tantsupeo sihtasutus on veendunud, et korduvkasutatavad nõud on keskkonnasäästlikumad kui ühekordsed nõud. Arvudes on seda aga keeruline kirjeldada.

Kaupo Karba ütleb, et nende toidunõude tootja sõnul peavad nõud vastu sada pesukorda. Samas ei pruugi need oma kasutusea lõpus enam kuigi esinduslikud välja näha. Ringo pakend teeb ära keskmiselt 80 ringi.

Siiski ei saa öelda, et korduvkasutatava pakendi jalajälg on ühekordse pakendi omast sada või kaheksakümmend korda väiksem. Selle tootmiskulud on suuremad, ressursse nõuab ka logistika ja pesemine. Ühtlasi läheb osa nõusid ringluse jooksul kaotsi.

Kaupo Karba ütleb, et Eesti Pandipakend pole süsinikukulu vahet välja arvutanud. Senised kolm hooaega on olnud ürituste mõttes üsna hüplikud ja infot on veel vähe.

"Eks me tahaksime ikkagi mingisugust äristatistikat saada, mille baasilt arvutada. Vastasel juhul tuleb jälle üks teoreetiline uuring, mis ei põhine faktidel."

Ringo on oma arvutustes julgem. Hannes Falteni sõnul sõltub rehkenduse tulemus sellest, millega võrrelda.

"Kui me võrdleme tselluloosist pakendiga, siis meie jalajälg on kolm korda väiksem. Kui me räägime PET-ist, kuhu kauplustes pakendatakse valmistoite, siis on meie jalajälg viis korda väiksem."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: