Läänemere piirkonna ühe suurima energiakontserni Ignitise mastaapidest annab aimu teadmine, et Eesti juhtivast taastuvenergiaettevõttest Enefit Green on ta umbes viis korda suurem.

Vilniuses asuva peakorteriga ettevõte tegutseb peale kolme Balti riigi ka Poolas ja Soomes. Eesti turule tahetakse senisest aga hoopis agaramalt tulla ja just taastuvenergiaga.

"Meil on Eestis juba mõned roheenergia investeeringud, kuid suurim potentsiaal on avamerel, seepärast otsime arendusvõimalusi kõigis kolmes Balti riigis, Leedus, Lätis ja Eestis, et avamerearendustes tugevalt esil olla," rääkis Maikštenas "Aktuaalsele kaamerale".

Seoses Venemaa rünnakutega Ukrainale ütles Ignitis üles kõik tarned Gazpromilt ning toob oma klientidele ainult väljaspoolt Venemaalt pärit vedelgaasi. Gaasiäri tahab Ignitis aga teadlikult kokku tõmmata, et keskenduda tulevikus ainult roheenergiale.

"Tõeline energiasõltumatus kõigis kolmes Balti riigis sõltub sellest, kui kiiresti ja kui palju me suudame üle ehitada omaenda rohelise energeetika," ütles Maikštenas.

"Kolm Balti riiki tarbivad praegu 25 teravatt-tundi elektrit. Kolme Balti riigi avameretuuleparkide potentsiaal on neli korda suurem. Kui kombineerida seda maapealsete tuuleparkidega, suudavad kolm Balti riiki toota kaheksa korda rohkem, kui nad ise praegu tarbivad. Nii et sellest saab eksporditööstus, mitte ainult energiasõltumatuse tagatis," rääkis Maikštenas

Ainult elektriga Balti riikide energiavajadust muidugi katta ei saa. Teise olulise valdkonnana nimetab Maikštenas fossiilkütuste asendamist vesinikupõhiste rohekütustega.

Maikštenas ei karda lahkarvamusi avameretuuleparkide arendamisel kaitseväega ja looduskaitsjatega. Tema hinnangul on praegu parimad võimalused roheenergeetika arendamiseks küll Leedus, teadlikkus sellest, et ilma roheenergiata ja tuuleparkideta pole võimalik oma energiasõltumatust ja seega ka riigi julgeolekut tagada, kasvab kiiresti aga ka Lätis ja Eestis. Muidugi tuleb roheenergeetikat arendada viisil, mis aitaks loodusrikkust suurendada, mitte ei vähendaks seda.

"Minu isiklik seisukoht on, et pärast sünkroniseerimist Euroopa võrguga peab järgmine suur projekt, isegi sünkroniseerimisest veel olulisem, olema kõigi Balti riikide ühise avamerevõrgu rajamine. Ainult sellise võrgu kaudu saame lõimida kõigi kolme riigi avamere elektritoodangu," ütles Maikštenas .

Ainus probleem mida Darius Maikštenas roheenergiale üleminekuga seoses näeb, on aeg. Roheprojektid võtavad vähemalt mõned aastad aega, kiireid lahendusi praegustele pakilistele probleemidele need ei paku.