Kolm ettevõtet plaanivad ümber Hiiumaa rajada kokku 425 ruutkilomeetrit tuuleparke. Ehkki jaanuaris valminud analüüsi järgi peaks suurem osa sellest alast lindudele jääma, kinnitas rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna juhataja Heddy Klasen, et analüüs polnud veel otsus. Otsuse saab teha planeeringu käigus.  

"Nüüd on võimalik kas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil või arendajatel tulla ja taotleda Hiiu merealale tuuleparkide arendusalade planeerimist," märkis Klasen.

Umbes samas seisus ollakse alates 2018. aastast, mil riigikohus senise planeeringu tuuleparkide osas kehtetuks kuulutas. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks iseenesest toetab mõtet uuest planeeringust.

"Meie üldine eesmärk ühiskonnana ja avaliku sektorina peaks olema võimalikult suuresti meie enda potentsiaali väärindada selleks, et ühiskonnale tulu tuua," märkis Vaks ning lisas, et tuuleenergial on ka korralik ekspordipotentsiaal. "Kui planeeringute käigus leitakse, et see on teostatav, siis energeetikute vaates hästi üldist pilti vaadates tundub see mõistlik ja vajalik."

Omaette küsimus on, kas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peaks planeeringuks ettepaneku tegema. Sest kes teeb ettepaneku, see ka maksab.

Vaks tuletas meelde eesmärki, et 2030. aastaks peab taastuvenergia tootmine katma sada protsenti Eesti summaarsest energiatarbimisest. Tema hinnangul piisab selleks juba praegustest maismaa-arendustest. Lisaks on Pärnu ja Saaremaa piirkonnas tuulikutele ette nähtud ligi 2500 ruutkilomeetrit mereala.

"Ma ei näe, et riik peaks hakkama eraldi veel selle planeeringu eest maksma," sõnas Vaks. "Täna meil on planeeringud, kus tuult on võimalik kätte saada, küllaga. Ja ma ei näe, et me peaksime hakkama siin iseennast kuidagi rebestama, et siia veel täiendavaid planeeringuid peale luua."

Tee viib taas kohtusse

Kui planeeringu korraldamist taotleb ettevõtja, võtab ta endale mitme miljoni eurose riski, sest ise-enesest võib planeering anda ka vastuse, et tuuleparke ei saagi rajada. Samas ilma planeeringuta ka ei saa. Kaheksast hoonestusloa taotlusest viit pole veel menetlema hakatud.  

"Need me peame tagastama, kuna planeeringut ei ole. Ja riik on täna seisukohal, et tuulepargid on strateegilise keskkonnamõjuga objektid ja seetõttu tuleb sinna planeering algatada," sõnas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti ehituse tegevusõiguse talituse juhataja Liina Roosimägi.

Hiiumaa lähistele nelja tuuleparki kavandava OÜ Sunly Wind juht Priit Lepasepp loodab, et ehk saab ikkagi ilma planeeringuta. Sunly esitas oma hoonestusloa taotlused 2020. aastal.

"Kui toimub tagasilükkamine, siis me peame oma õiguste kaitseks pöörduma kindlasti ka kohtusse," ütles Lepasepp. "Just selle tõttu, et seadus, mis varasemalt kehtis, võimaldas tegelikult kõike seda teha ka hoonestusloa taotluse alusel."

Lepasepp loodab, et võrdselt koheldakse kõiki ettevõtteid, kes Hiiumaa kanti tuulikuid kavandavad.

Kuid kolme tuulepargiga on lood pisut teised. Riigifirma Enefit Greeni portfelli kuuluvate arenduste jaoks tehti hoonestusloa taotlus juba 2010. aastal. See võeti menetlusse enne kui seadused muutusid ja praegu hinnatakse võimalike tuuleparkide keskkonnamõjusid. Siiski, suurt abi sellest pole.

"Kui mõjud on hinnatud ja sinna on võimalik hoonestusluba anda, siis me saame seda teha," ütles Roosimägi. "Kuid ehitusloa menetluses tuleb uuesti vaadata, kas planeering on vajalik või mitte. Tänase seaduse kohaselt on ehitusloa staadiumis planeering vajalik."

Sunly on valmis eriplaneeringu eest maksma  

Ehk tegelikult on kaks ettevõtet täpselt samas seisus. Priit Lepasepa sõnul, ei plaani Sunly panustada ainult riigiga kohtuskäimisele. Ehk tõenäoliselt taotleb ettevõte ka riigi eriplaneeringu algatamist.

"Me kindlasti teeme ka positiivsed toimingud selles osas," sõnas Lepasepp. "Oluline on see, et kui seadusandja soovib meie tegevust piirata, siis meie soov on Hiiu alal tuuleenergeetikat edasi arendada."

Ehkki jaanuaris avaldatud ruumianalüüs soovitab tuuleparkide rajamist kaaluda pigem Hiiumaast umbes 60 kilomeetri kaugusele Eesti majandusvööndi piirile, Lepasepp nii kaugele ei kipu. Tema sõnul tuleb leida piisavad leevendusmeetmed, mis lubaks olla nii tuulikutel kui lindudel. Siiski, riigi eriplaneeringu reeglite järgi tuleb sobivat asukohta alles otsida.

"Aga ma arvan seda, et Hiiumaa ala on üks Eesti enimläbiuuritud alasid. Need alad, kus täna on nii Enefit Greeni kui Sunly Windi alad, on just need alad, kus mõju võrreldes muu merealaga on kõige väiksem," ütles Lepasepp.

Ees võib oodata eriplaneeringueelne enampakkumine  

Ehkki praeguste taotluste järgi on Enefit Green, Sunly Wind ning Sõnajalgadele kuuluv AS Roheline Energia Hiiumaa äärse ala otsekui sõbralikult ära jaganud, siis ka selles mõttes pole veel midagi kindel. Nimelt ütleb läinud nädalal vastu võetud seadusemuudatus, et kui ühes piirkonnas soovib eriplaneeringut mitu ettevõtjat, siis korraldatakse nende vahel oksjon.

Liina Roosimägi sõnul pole võimaliku oksjoni reegleid veel kirjutatud. Aga põhimõtteliselt peaks see tulema olema sarnane nagu hoonestusloa enampakkumised. Neid näeme juba sel sügisel Saaremaa äärsel merealal.

"Kõiki teavitatakse, missugusele alale on planeeringutaotlus esitatud. Ja neil, kes soovivad sellele alale oma taotluse esitada, on see võimalus olemas," kinnitas Roosimägi.

Ehkki oksjoni võitja ei tea ette planeeringu tulemust, annab see talle ikkagi üksjagu kindlust.

"Seadusemuudatuse eesmärk oli see, et kui arendaja maksab riigi eriplaneeringu eest ja see planeering jõuab kehtestamiseni ja tuulepargile leitaksegi sobilik asukoht, siis see sama arendaja saab saab hoonestusloa menetlust tollel riigi eriplaneeringu alal jätkata," sõnas Klasen. Ilma seadusemuudatuseta toimunuks oksjon alles pärast eriplaneeringut.

Planeering ise peaks seadusemuudatuse järel lühemaks muutuma. Varem koosnes riigi eriplaneering kahest etapist – ehk asukoha eelvalikust ja detailse lahenduse koostamisest. Nüüd tekib võimalus kohe pärast asukoha eelvalikut hoonestusloa menetlusega alustada. Klaseni sõnul võib niisugune planeering piirduda paari aastaga. "Aga kui seal on vaja näiteks linde seirata paar aastat, siis see mõjutab ka riigi eriplaneeringu protsessi ja see võib olla pikem," tõdes Klasen.