"Meie astusime selle sammu, nagu kõik sammud, selles üldises kontekstis, milles me asume ja selle seab loomulikult Venemaa agressioon Ukrainas, mis ei ole suunatud ainult Ukraina, vaid kõigi Euroopa julgeoleku aluspõhimõtete vastu. Selle valguses otsustasime mõnda aega tagasi, et diplomaatide arv Tallinnas ja Moskvas peaks olema võrdne, me enam ei kavatse aktsepteerida seda, et Venemaal on Tallinnas mitmeid diplomaate enam kui meil on lubatud Moskvas," kirjeldas Vseviov.

Vseviov rõhutas, et palve Eesti saadikul Moskvast lahkuda 7. veebruariks ei tähenda saadiku väljasaatmist. "See finess on oluline diplomaatide jaoks, see tähendab, et saadikul paluti lahkuda," ütles ta.

Edaspidi on Eesti diplomaatide arv Moskvas ja Vene diplomaatide arv Tallinnas võrdne, mis Vseviovi sõnul peegeldab praeguse olukorra reaalsust.

Küsimusele, miks Venemaa otsustas just praegu ja Eestist saadikul lahkuda paluda, vastas Vseviov, et Eesti on paljudes asjades liikunud teistest riikidest ees ning diplomaatide hulk on riikides erinev ja seotud erinevate ajalooliste kontekstidega.

"Pariteetsus diplomaatide arvu suhtes on siiski hüve, mida ma usun, et enamus riike taotlevad ja Eesti juhtumit jälgitakse nüüd väga tähelepanelikult," rääkis Vseviov.

Vseviovi sõnul on Eesti ettepanek teistele Euroopa Liidu riikidele järgida diplomaatilistes suhetes samuti pariteetsuse põhimõtet leidnud teistes riikides mõistmist, kuid kõigi olukorrad on erinevad.

"Erinevatel aegadel on riigid lubanud erineval arvul Venemaa diplomaatidel tegutseda oma pealinnades. Mõnel riigil on see pariteetsuse lähedane või pariteetne situatsioon juba saavutatud. Aga üldiselt, kui seda on juba lubatud kord käest ära minna, siis teda tagasi keerata ongi keeruline, sest igale sammule võib teine pool vastata oma sammuga," ütles Vseviov.

Vseviov märkis, et seetõttu eelistataksegi pariteetsust. "Diplomaadid peavad oma tööd tegema, ka nende riikide pealinnades, kellega me ei jaga ühtegi huvi ega vaateid, kes on meile ka julgeolekuohuks. See, kui neil on diplomaate siin oluliselt rohkem kui meil seal, paneb meid paljudes diplomaatilistes situatsioonides ebavõrdsesse seisu. Me ei soovi seda ebavõrdset seisu Venemaaga ja seda ebavõrdset seisu enam ei ole," sõnas ta.

Diplomaatide tagasi tulemine eeldab muutust või eeldust muutuseks kahe riigi suhetes, ütles Vseviov. "Loomulikult saab see toimuda ainult laiemat konteksti arvestades, sealhulgas Venemaa agressioonisõda Ukrainas."