OÜ Elusloodus uuris Tallinna tellimusel pealinna 20 suuremat roheala ning registreerisid seal paarkümmend imetajaliiki. Viis aastat kestnud uuringuga registreeriti kokku kuni 1500 imetajat.

"Ühe riigi pealinna kohta on need märkimisväärsed arvud. Eriti märkimisväärne on aga, et selles pealinnas elab püsivalt 20–30 põtra ja enam kui 300 metskitse. Samuti ei ole vähem huvitav see, et siia satuvad ajuti ka pruunkarud ja ilvesed. See kõik näitab, et Tallinn ei ole kaugeltki veel minetanud võimalust olla riigi pealinnana lisaks ka nii-öelda looduslinn, kus linnainimesed saavad elada koos mitmekesise imetajafaunaga," märgivad uuringu autorid.

Mitte väga tavaline ei ole ka see, et Euroopa riigi pealinnas elab 20–30 kobrast või peaaegu 50 valgejänest, kes on tavapäraselt metsade elanikud. Uuringu tegijad märgivad, et valgejäneste sedavõrd arvukas esinemine näitab, et Tallinna suuremates metsades on endiselt piisavalt varjepaiku ja neid ei ole muudetud alusmetsata parkmetsadeks. Samuti on haruldane see, et pealinnas leidub mitu mäkrade urulinnakut.

Uuringuga tehti kindlaks, et Tallinna territooriumil elab ka märkimisväärne arv suurulukeid. Neist ühe suurima populatsiooniga on põder, keda on pealinna rohealadel kuni poolsada isendit, nende seas ka niinimetatud juhukülalised.

Püsivalt elab Tallinna rohealadel kuni 30 põtra, neist enamus ida pool Pirita jõge. Väga vähe on põtru Tallinna lääne- ja lõunaosas.

Metskitsi on suurulukitest kõige rohkem, hinnanguliselt kuni 350. Kuivõrd metskitsi elab suure tõenäosusega ka mujal kui rohealadel, võib neid pealinnas kokku olla isegi kuni 400. Metskitsi elab Tallinna rohealadel rohkem kui näiteks jäneseid, siile, oravaid või rebaseid.

Metssigade arv tulevikus kasvab

Suurkiskjatest on Tallinnas nii karu kui ka ilvest, kuid kumbki pole seal püsielanik.

Karu sattumine pealinna maile on juhuslikku laadi, uuringuperioodi ehk viimase viie aasta jooksul on mesikäpa kohta tulnud vaid üks teade, seda Kakumäelt, kus emakaru poegadega oli jõudnud Õismäe rappa.

Ka ilvese jaoks on pealinna rohealad liiga väikesed ning tema satub Tallinna vaid kodupiirkonna servaalasid märgistama või toitumisretkele. Hunti Tallinnas pole, isegi mitte läbirändel. Samas on teadete ja tegevusjälgede järgi otsustades Tallinnas kuni viis šaakalit.

Rebast on aga palju, kuivõrd see loom on muutunud või muutumas linnaloomaks pea kõikjal Euroopas. Rebaseid on rohealadel kuni 200, aga see arv on pigem suurem, märgitakse uuringus.

"Kuna linnalises keskkonnas on rebased kohanenud pesitsema hoopis teistes kohtades võrreldes looduslike urgudega (näiteks keldrid, kuurid, majaalused,
prügihunnikud jms), siis ei ole võimalik ka pesitsuskohtade või pesakondade arvu kohta hinnangut anda, aga selge on see, et rebased Tallinna piires kindlasti ka sigivad," seisab uuringus.

Metssigade kohta on uuringu läbiviijatel aga üsna huvitav prognoos. Kui praegu taastub metssiga haiguspuhangutest ja nende arv pole Eestis taastunud, siis elab ka Tallinnas praegu "vaid" kuni 15 metsanotsut. "Samas on üsnagi tõenäoline, et lähiaastatel, kui metssigade arvukus mujal Eestis kasvab, hakkab see kasvama ka Tallinnas," märgitakse uuringus.

Uuringu järgi elab Tallinnas ka kuni 30 kobrast, sama palju kährikuid, kuni 15 mäkra ja kümmekond saarmast.

Siilide sigimise kohta on tulnud teateid nii Kalamajast kui ka Nõmmelt

Siile on traditsiooniliselt rohkem Lõuna-Eestis ja seetõttu registreeriti ka Tallinna rohealadel siile vaid sadakond. Samas on neid kindlasti ka pealinna aedlinnades ja hinnanguliselt on neid Tallinnas kordades rohkem, kui uuringuga tuvastati ning siilidel läheb pealinnas hästi.

"Teadaolevate andmete alusel võib kindlalt öelda, et siilid Tallinnas ka sigivad. Selle kohta on teada üksikud teated nii sotsiaalmeediast kui ka otse juhuvaatlejatelt nii Kalamaja piirkonnast kui ka Nõmmelt ja Laagri asumist. Neil aladel ja nende lähiümbruses elab meie hinnangul umbes 100 kuni 150 siili. Kuna siilidele sobivaid ja uuringualustest rohealadest tihti ilmselt isegi sobivamaid elupaiku leidub Tallinnas lisaks käesoleva uuringuga hõlmatud alale palju, siis ei olnud kahjuks võimalik hinnata siilide koguarvukust Tallinnas, mis on suure tõenäosusega käesoleva uuringu aladel hinnatud arvukusest kordades suurem," märgitakse uuringus.

Tallinnas elab suurlinna kohta üllatavalt palju jäneseid (halljäneseid ja valgejäneseid kokku kuni 300), öeldakse uuringus, ning lisatakse ühe põhjusena, et "Tallinnas ei ole (veel) hakanud levima küülikud, kes on mitmetes Euroopa linnades võtnud üle "tavaliste metsjäneste" linnalise ökoniši".

Tallinna linn seadis uuringu tellijana ülesandeks uurida 24 liigi arvukust, neist vaid nelja pealinna rohealadel ei registreeritud: hunti, kivinugist, kärpi ja punahirve.

24 liiki, millele uuring keskendus, olid siil, mutt, kobras, orav, halljänes, valgejänes, pruunkaru, ilves, hunt, šaakal, rebane, kährik, mäger, metsnugis, kivinugis, saarmas, mink, tuhkur, kärp, nirk, põder, metskits, metssiga ja punahirv.

Tallinnas elab umbes kolmandik kõigist Eestis elavatest imetajaliikidest.

Uuringu "Suur- ja väikeimetajate levik ning elupaikade sidusus Tallinnas" lõpparuannet saab lugeda siit.