Linnajääger: ilvesed satuvad asulaisse raiete ja madala küttimissurve tõttu
Viimaste aastate pehmed talved on katnud ilvestele rikkaliku söögilaua ja nii on ilveste populatsioon kiiresti kasvanud. Seetõttu satuvad n-ö iseseisvat elu alustavad noored ilvesed oma kodukohta otsides linnadesse või koduõuedesse.
Sel nädalal seikles Tallinnas Balti jaamas ja Kalamajas ilves. Kuigi päästeamet sai teate loomast alles reedel, siis Tallinna linnajäägri Marko Olopi sõnul oli loom pealinnas juba mõnda aega. Ilmselt sama isendit olid vedurijuhid mitmel hommikul näinud perroonidel magamas.
"Algas tal teekond Vabaõhumuuseumis Rocca al Mare suunas, siis nähti teda Stroomi rannas ja tõenäoliselt sealt edasi ta Balti jaama jõudiski," ütles Olop.
Linnajäägri sõnul saab ta aastas paar-kolm väljakutset ilvese kohta, aga et üks loom nii linnasüdamesse satub, on ebatavaline. Ilmselt oli tegu elupaika otsiva noorloomaga.
Noored ilvesed liiguvad elukohta otsides palju ringi ja see on üks põhjus, miks nad satuvad asulatesse. Ka on nende inimpelglikkus madalam.
Tallinn pole sel nädalal ainus paik, kus on ristunud inimese ja ilvese teed. Teisipäeval kohtas Eestimaa Looduse Fondi teabejuht Kertu Hool ilvest Lihula Olerexi tankla lähistel, mitte kaugel elumajadest.
Samal päeval murdis ilves Harjumaal keset Maeru küla maha kitsetalle.
"Üks põhjus on kindlasti, et palju on metsi raiutud ja alasid jääb vähemaks. Ja teine on see, et küttimissurve on madal, kuna minu teada pole ilvest kütitud kaheksa aastat," rääkis Olop.
Viimaste aastate pehmed talved on kasvatanud metskitsede arvukust ehk piltlikult öeldes on loodus katnud ilvestele küllusliku söögilaua. See on aidanud kaasa ilveste arvukuse kiirele kasvule. Kui mullu sügisel oli Eestis 86 emailvest, siis tänavu kasvab pesakondade arv ilmselt sajani.
"Meil on olemas ka suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava, kus on ära toodud, et ilvesejahi alustamisest võiks rääkida, kui ilvese pesakondade arv on ületanud 100 piiri," rääkis keskkonnaameti peaspetsialist Margo Tannik.
"Ega ilves iseenesest, erinevalt hundist ja karust, kurja ei tee inimestele. Kariloomi, kui murrab, siis väga harva. See, et ilvesejahti alustada, on laiema arutelu teema," lisas ta.
Linna elama ilves Tanniku sõnul ei jää, kui just pole tegu metsase äärelinnaga, kuhu on ära eksinud mõni metskits. Siis võib ta ajutiselt end sinna sisse seada.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"