Narvas on päikesepaneelidega varustatud mõni üksik hoone, nende seas näiteks Astri ja Fama kaubanduskeskus. Omavalitsus sooviks ka avaliku sektori hoonetele päikesepaneele paigaldada, kuid 50 kilovatti on võimsuse piir, millest alates peab päikeseelektrijaamu kaitseministeeriumiga kooskõlastama.

"Kaitseministeeriumi jaoks on väljakutse päikeseelektrijaamast kiirguv elektromagnetlaine, mis segab kaitseväe eelhoiatussüsteeme ja eelhoiatussüsteemid omakorda on väga kaalukas osa riigikaitse hoidmisest," selgitas kaitseministeeriumi innovatsiooni osakonna juhataja Miiko Peris.

Kaitseministeeriumi kinnitusel ei puuduta piirang üldjuhul koolimajadele ja lasteaedadele rajatavaid päikeseelektrijaamu, kuid oluline on pindala ja võimsus. Vanale lasteaiahoonele 64-kilovatise päikesejaama ehitamist on vaja juba eraldi kaaluda.

"Oluline on mõistagi taastuvenergeetika arendamine ja samaaegselt on oluline riigikaitse huvide eest seismine ja meie eesmärk on leida võimalikult parim tasakaal," ütles Peris.

Kuna riigikaitselised piirangud nii päikese- kui ka tuuleenergia kasutamisel hõlmavad suuremat osa Ida-Virumaast, on omavalitsused mures, kuidas vanade hoonete puhul kliimaeesmärke täita. Kaheksa ida-Viru omavalitsust saatsid valitsusele pöördumise.

"Me ei saa kasutada päikeseenergiat, me ei saa kasutada ka tuuleenergiat, me peaksime taastuvenergiat võtma veest ja maa seest ja see on väga kallis. Ilmsesti siis tuleb nende piirkondade puhul seda ligi nullenergia saavutamist kompenseerida. Aga eelkõige me tahame, et valitsus saaks aru, et me ei saa täita seatud kliimaeesmärke," selgitas Narva linnapea Katri Raik.

Kaitseministeerium loodab, et tehnoloogia arenedes võivad ka päikeseparkide ehitamisel riigikaitselised piirangud leebemaks muutuda. Nii on riik järk-järgult leevendanud tuulikute kõrguspiiranguid.