Jaan Tross: kriis on hea aeg muutusteks elanikkonnakaitses

Sisekaitseakadeemia lektor Jaan Tross kirjutab, et pikaajaline poliitika, püsirahastus ja seaduses sätestatud vastutusjaotus tagab jätkusuutliku elanikkonnakaitse.
22. veebruaril 2023 kiitis riigikogu heaks uuendatud Eesti julgeolekupoliitika alused. Esmakordselt sisaldab julgeolekupoliitika alusdokument kõiki olulisemaid nüüdisaegse elanikkonnakaitse põhimõtteid ning on hea alus pikaajalise tegevuskava kujundamiseks.
Elanikkonnakaitse on defineeritud läbi kõiki ohte hõlmava lähenemise, mille eesmärk on kaitsta inimesi kriisis nii rahu- kui sõja ajal. Teine oluline põhimõte on kogu ühiskonda hõlmav sidusus ja ühine jõupingutus, kus on oluline roll inimestel, kogukondadel, vabatahtlikel, ettevõtjatel, kohaliku omavalitsuse üksustel ja erinevatel riigiasutustel.
Elanikkonnakaitse eesmärk on suurendada inimeste valmisolekut kriisides iseseisvalt toime tulla. Nii nagu julgeolek algab meist endist, nii on ka elanikkonnakaitse aluseks inimeste suutlikkus kriisi ajal ennast ja lähedasi kaitsta ning abistada. Seetõttu on äärmiselt oluline koht nõustamistel, koolitustel ning teaduspõhisel, järjepideval ja usaldusväärsel riskikommunikatsioonil. Elanikkonnakaitse peab toetama senisest suurema ühiskonna kerksuse ülesehitamist. Kerksus tähendab siinkohal eelkõige võimet kohaneda muutunud keskkonnaga.
Tõhus elanikkonnakaitse paneb rõhu ennetusele ja valmisolekule ning julgeolekupoliitika alustes tuuakse välja olulisemad töösuunad, milleks on ohuteavitus, varjumise ja evakuatsiooni ettevalmistus ning päästetööde, vältimatu sotsiaalabi, ja psühhosotsiaalse kriisiabi planeerimine.
Dokumendis tuuakse välja veel üks nüüdisaegse kriisireguleerimise ja elanikkonnakaitse aluspõhimõte – ülesannete püsivus, mis tähendab, et kõik täidavad oma tavaolukorra ülesandeid ka kriisi- ja sõjaajal.
OECD on rõhutanud, et edukas saab olla ainult järjepidev riskikommunikatsioon ja inimeste koolitamine. Järjepidev peab olema ka elanikkonnakaitse rahastus. Julgeolekupoliitika alustes on kirjas, et riigi eelarvestrateegias tagatakse püsirahastus elanikkonnakaitse arendamisele. Loodame, et see nii ka läheb, sest jätkusuutlik elanikkonnakaitse ei saa olla projektipõhine.
Õpetlik näide on siin elanikkonnakaitse kontseptsiooni vastuvõtmine 2018. aastal. Kontseptsioonis nähti ette kümme meedet, kus iga meetme eesmärk oli vähendada kriisiolukordade mõju inimeste elule ja tervisele ning hoida ära raskeid tagajärgi või leevendada neid võimalikult suures ulatuses. Meetmetele lisati nende rakendamise ligikaudne maksumus. Oleks oodanud, et valitsus valib nendest lühemas perspektiivis kaks või kolm prioriteetset, mille puhul on võimalus kõige väiksema eelarvega tõsta kõige rohkem elanikkonnakaitse võimekust. Valitud meetmed oleks tulnud selgelt eelarvestada ja ellu viia.
Valitsus kiitis aga heaks kõik meetmed, kuid nende elluviimiseks raha ei eraldanud ning seetõttu kontseptsiooni rakendamine luhtus. Omavahenditest õnnestus 2018-2021. aastatel ellu viia eelkõige õpetamise ja riskikommunikatsiooni meetmete tegevused ning neidki mitte järjepidevalt. 2018. aastal valmisid käitumisjuhised kriisiolukordadeks, mis kuvati ka naiskodukaitse mobiilirakenduses "Ole valmis!". 2019. aastal publitseeris päästeamet eesti, vene ja inglise keeles põhjalikumad käitumisjuhised kriisiolukorras tegutsemiseks ning korraldas kampaaniad "Varu enne maru" ja "Ole valmis". Päästeamet alustas ka teavituskampaaniaid elanike iseseisva kaitse meetme elluviimiseks ning kõrgemate elanikkonnakaitse kursuste korraldamist Euroopa Liidu rahastuse toel.
Elanikkonnakaitse rahastamine avanes alles peale Venemaa täiemahulist sõjalist rünnet Ukraina vastu 2022. aasta kevadel.
Elanikkonnakaitse rahastamisel tuleb lisaks päästeametile meeles pidada kohaliku omavalitsuse üksusi. Neil on täita olulised kriisiülesanded tema territooriumile viibivate isikute evakueerimisel ja evakueeritavate vastu võtmisel, varjumisel, mitmete teenusete toimimisel kriisiolukorras (koduteenus, üldhooldusteenus, vältimatu sotsiaalabi, lastehoid, alus- ja põhihariduse kättesaadavus jm) ning teavitustegevuse korraldamisel. Enamus neist on omavalitsustele täiendavad kohustused ning need kulud tuleb hüvitada.
Üks elanikkonnakaitse põhimõte on ka elanikkonnakaitse korraldamise eest vastutava juhtasutuse olemasolu. Jätkuvalt eksisteerib meil arusaam detsentraliseeritud elanikonnkaitse süsteemi võimalikkusest. Põhjamaade kogemus sellist lähenemist ei toeta. Päästeamet on loodud elanikkonnakaitse asutusena, kuid vastutusjaotus ja ülesanded on tänaseni õiguslikult reguleerimata. Teatud määral on päästeameti ülesanded sätestatud regionaalsel tasandil ja omavalitsusüksuste suunal, kuid ka neid tuleb elanikkonnakaitse suunal täiendada ning õigused peavad laienema ka ettevõtetele ja erinevatele riigiasutustele.
Lähiaja eesmärk on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu võimalikult kiire menetlemise valitsuses ja riigikogus, sest see loob aluse ka tulevasele elanikkonnakaitsele. Tegemist on väga mahuka eelnõuga, mis vajab põhjalikku arutelu ja täiendamist, kuid kõige olulisem on, et sellesse protsessi kaasataks ühiskonna erinevad sidusrühmad.
Elanikkonnakaitse senisel arendamisel on lähtutud julgeolekuohu hinnangutest, riigi võimalustest ja ühiskonna hoiakutest. Täna on ohud muutunud. Äsja heaks kiidetud julgeolekupoliitika alustes tõdetakse, et suurim julgeolekuoht Eestile on Venemaa Föderatsioon ning see oht on eksistentsiaalne ja pikaajaline. Ka sõjaline oht Eestile on viimase aasta jooksul kasvanud.
Nüüd tuleb vastavalt sellele hinnangule teha pikas perspektiivis muutused poliitikas ja seadusandluses, langetada kaalutletud ja teaduspõhised targad otsused, leida püsiv rahastus ning otsused ellu viia. Öeldakse, et tark ei torma, kuid mitmete tegevuste elluviimisel tuleb taastada 1990-ndate reformide teostamise kiirus. Mitte nii nagu läks sellel aastal rakendunud EE-ALARM-iga, kus valitsuse kriisikomisjon kiitis mobiiltelefonipõhise ohuteavituse arendamise heaks juba 2006. aastal. Hea, et nüüd on see tehtud.
Kriis on hea aeg muutusteks ja kasutame seda võimalust!
---------------------------------------------------------
Eesti julgeolekupoliitika alused, 2023 [võrgumaterjal] Leitav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3280/2202/3001/julgeolekupoliitika_2023.pdf#
Elanikkonnakaitse kontseptsioon, 2018. [võrgumaterjal] Leitav: https://kriis.ee/media/2048/download
Ole valmis!, 2018. Naiskodukaitse nutiseadmete rakendusprogramm (kriisiäpp) [võrgumaterjal] Leitav: https://www.naiskodukaitse.ee/OLE_VALMIS_3680
Päästeamet, 2019. Ole valmis! Käitumisjuhised kriisiolukorras tegutsemiseks. [võrgumaterjal] Leitav: https://www.rescue.ee/et/juhend/kriisiolukorras-tegutsemine
Riigikogu, "Eesti julgeolekupoliitika alused" heakskiitmine, 22.02.2023. RT III, 28.02.2023, 1
Siseministeerium, 2022. Elanikkonnakaitse ja sisejulgeoleku tugevdamiseks eraldati Siseministeeriumile üle 90 miljoni. 26.04.2022, Siseministeerium. [võrgumaterjal] Leitav: https://www.siseministeerium.ee/uudised/elanikkonnakaitse-ja-sisejulgeoleku-tugevdamiseks-eraldati-siseministeeriumile-ule-90
Siseministeerium ja Riigikantselei, 2018. Käitumisjuhised kriisiolukordadeks. [võrgumaterjal] Leitav: https://www.siseministeerium.ee/media/452/download
Trends in Risk Communication Policies and Practices. OECD, 2016. [võrgumaterjal] Leitav: https://www.oecd-ilibrary.org/governance/trends-in-risk-communication-policies-and-practices_9789264260467-en
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri, 2023. [võrgumaterjal] Leitav: https://s3.documentcloud.org/documents/23693055/sk-2802.pdf
Toimetaja: Urmet Kook