Ohualas viibiv inimene ei pruugi oma mobiilile ohusõnumit saada

Ligi poolteist aastat Eestis kasutusel olev asukohapõhine SMS-teavitussüsteem jätab soovida paremat. Häirekeskus toob selle põhjuseks nii erinevaid levialasid kui ka mobiiliseadmete seadistusi.
Ohuteavitussõnumi mõte on selles, et ohupiirkonnas olevad inimesed saaks oma mobiiltelefonile ohuteate. Süsteemi abil on teavitatud inimesi näiteks Tallinna ringtee ahelavariist, Uikala prügila suurpõlengust ja Kuressaare mustast joogiveest.
EE-Alarm nimelise ohusõnumi peaks saama kõik piirkonnas olevad mobiiliomanikud. Siiski on selgunud, et isegi ühes toas olevate inimeste puhul on üks saanud sõnumi ja teine mitte. Häirekeskuse kriisijuht Janek Murakas ütles, et põhjuseid selleks võib olla mitmeid.
"Siin on väga palju erinevaid põhjuseid, võib-olla, et üks on seotud mobiilimastidega - meil on neid näiteid, kus inimesed on meie poole pöördunud ja kui me oleme siis täpsemalt uurinud, ongi välja tulnud, et samas korteris viibivate inimeste mobiiltelefonid on näiteks erinevate mastidega seotud ja üks mast on ohualas, teine mask jääb täpselt ohualast väljapoole. Teine variant, mis on isegi tihedam põhjus, on mobiiliseadmed ise – kuidas need on seadistatud, kuidas seade vahetab infot nii-öelda mobiilioperaatoriga – väga palju sõltub tihti ka seadmetest endast," rääkis Murakas.
Murakas tõdes, et SMS-ohuteavitussüsteemi on keeruline paremaks teha. "Kuna ta on operaatoripõhine ja mastipõhine, siis paraku see süsteem lihtsalt selline ongi. Me ei saa telefonidele ette öelda, millise masti külge nad end seovad, sest seal on igasugu muid tehnilisi parameetreid, mis tegelikult selle otsustavad. Kuna see on iga operaatori enda põhine ja tegelikult tulevad mängu ka telefoni seaded. Üldjuhul ikkagi, mida uuem seade, seda täpsemalt ta asukohta suudab positsioneerida ning seda täpsem on. Mida vanemad seadmed, seda keerulisem see on," rääkis kriisijuht.
Murakas rääkis, et EE-Alarm on vaid üks võimalustest ohu kohta info saamiseks. Murakas tõi näiteks, et maikuise Uikala prügila põlengu puhul kasutati enne SMS-i saatmist ka teisi teavituskanaleid. "Alati tuleb kõiki muid infokanaleid jälgida ja vaadata. Näiteks Uikala puhul hakkas päästeamet juba palju varem oma X-i kontol, aga tegelikult ka meediakanalites infot liigutama, et et see suits võib ohtlik olla, EE-Alarm tuli hiljem. Selles mõttes EE-Alarm ei asenda kindlasti kõiki teisi infokanaleid ja see on algusest peale nii ka olnud," ütles Murakas.
EE-Alarmi süsteem valmis eelmise aasta jaanuarikuus.