E-riigi Akadeemia E-demokraatia vanemekspert Liia Hänni ütles ERR-ile, et üks iseäralik asi e-hääletamise statistika puhul oli see, et näiteks vanusegrupis 18-24 oli e-hääletajaid vähem kui vanusegrupis 25-34.

"Ma pakuksin selle kohta välja sellise variandi, et esimest korda hääletajad eelistavad saada sellise traditsioonilise hääletamise kogemuse. Teine variant on see, et noored ei ole veel väga usinad digitaalse identiteedi kasutajad. Nendel võivad oma PIN-koodid olla läinud kaduma ja mobiil-ID-d ei ole nad endale pannud, nad võivad ka kasutada Smart-ID-d, mida ei saa kahjuks kasutada internetihääletamisel," rääkis Hänni.

Hänni tõstis esile, et üle 75-aastased on olnud päris usinad e-hääletajad. "Nii et see jutt, et vanad inimesed ei oska ja ei taha, ei pea selle järgi paika," sõnas ta.

Hänni, kes on olnud e-hääletamise hea tava väljatöötamise juures, rõhutas, et see, kuidas inimene hääletab, kas interneti teel või traditsioonilisel viisil, on inimese enda valik ja siin ei pea riik eraldi propagandat tegema, et kõik läheksid just interneti teel hääletama.

"Aga fakt on see, et interneti teel hääletamine on mõnes mõttes mugavusvalik ja eriti inimestele, kes peaksid kusagile kaugemale valimisjaoskonda minema valima," ütles Hänni.

Hänni märkis ka ära asjaolu, et naiste poolt hääletatakse interneti teel rohkem. "Naiskandidaadile keskmiselt antud e-häälte arv on 377, mis on märgatavalt suurem kui meeskandidaadile antud häälte arv 296."

Hänni sõnul on üsna kindel, et e-hääletajate arv jätkab kasvu. "Need uuringud, mis on tehtud ka e-hääletajate käitumise kohta, on näidanud seda, et e-hääletamine jääb nagu inimestele külge. See, kes on e-hääletamisega kenasti hakkama saanud, see suurema tõenäosusega hääletab ka järgmine kord interneti teel," sõnas Hänni.