Vabaduse Kooli neli üheksandikku tegid reedel eesti keele kirjaliku eksami. Kiievist, Mõkolajivist ja Kropivnitskist pärit noored rääkisid pärast oma plaanidest ja nende seosest eesti keelega.

Näiteks Marian Antoniuk pidas eksamist väga lihtsaks. Uliana Lomaka jagas samuti sama arvamust.

Daria ja Daniil olid Mõkolajivis paralleelklassides. Klassikaaslasteks said Tallinnas.

"Kõige raskem on rääkimine ja sõnavara, teistega suhtlemine. Tarvis on kõvasti praktikat. Ma ütleks, kõigi keeltega on nii. Keeruline kogemus. See on praegu kõige raskem," ütles Daniil Nerov.

Daria Nechytailo rääkis, et talle meeldib eesti keele õpetaja ja ka klassijuhataja Tiina Jaakson ning tema õpetamise metoodika.

"Nende motivatsioon on kõrge, kes teavad, et nad jäävad Eestisse. Ja nende, kes on loomult uudishimulikud ja mõtlevad, et ma tahan aru saada, mis see salakeel on, milles nad siin omavahel räägivad. Ma tahan ka osa sellest ühiskonnast olla. Ma tahan aru saada, kus ma elan, mida nad räägivad," sõnas Tiina Jaakson.

Eksam oli kuulamisülesanne. Seitsme teksti kohta tuli leida seitsmest küsimusest kolme vastusevariandi hulgast õige. Teemad ulatusid elektritõuksi kasutamiseeskirjadest turu marjaletini. Klassijuhataja on lisaks õpetajale ka suunaja.

"Ma olen leidnud, et minu ülesanne, on see, et just sellises situatsioonis, et õpilane ei tea, ei oska öelda, kus ta oma haridusteed jätkab. Ja ma näen, et ta on nutikas. Siis ma ikkagi räägin temaga, et Eestis sa pead õppima. Ei saa olla, et sa istud kuskile ahju taha," ütles Jaakson.

Suvel enne kooliaasta algust valisid õpetajad välja õpikud. Õpilased olid 7.-11. klassini, nii et leida tuli kuldne kesktee laste ja täiskasvanute õpikute vahel. Valik langes kohanemisprogrammi raames koostatud täiskasvanute õpikule. Euroopa keelenõuete järgi peaaegu A-2 tase.

Kuidas aga noored oma tulevikku näevad?

"Siin ma tahan lõpetada kooli ja ülikooli, pärast ilmselt minna Ameerikasse elama. Hakkan seal tööle ja elama," ütles Marian Antoniuk.

Uliana Lomaka arvas, et Ukrainasse ta enam tagasi ei lähe - kui siis külla. "Elama jään Eestisse, sest siin on rohkem võimalusi," sõnas ta.

Daria tahab õppida Eestis hambaarstiks. Kui nii, siis tööst puudu ei ole.

Kodumaaga nad oma plaane väga ei seo. Ehk on seda mõtet neilt küsida, kui sõda on läbi. Aga see on juba teise jutu aeg.