Autojuhiluba taotledes kukub pea iga teine sõidueksamil läbi, umbes sarnane seis on ka mitte-eestlastel riigikeele eksamil. Edukalt suudavad selle esimesel katsel ära teha pooled. Eksamite korraldamisega tegeleva Auli Udde sõnul on täiesti arusaadav, kui eksam kohe esimestel kordadel, näiteks ärevuse tõttu ei õnnestu.  

"Alates neljandast korrast samal tasemel eksamile tulles on küll see koht, et ainult eksamil käimine eesti keele oskust ei paranda. Seal on ikkagi see, et eesti keele oskus paraneb ainult siis, kui seda aktiivselt kasutada nii kõnes kui kirjas," rääkis haridus- ja noorsooameti riigikeele hindamisvaldkonna juht Udde.

Kui seni sai korduseksamile minna paari kuu pärast ja uuele katsele lasti ka neid, kes 100 punktist said vaid 35, siis novembrist hakati eksamite tegemist piirama. Nüüd pääseb järgmisele eksamile vaid see, kes sai vähemalt 45 punkti. Kelle tulemus jäi aga kehvemaks, peab vähemalt pool aastat oma keeleoskus lihvima.

"Eesti keele tasemeeksamitel ei ole riigilõivu, ei ole registreerimistasu, ei ole ka konsultatsioonidel, mis enne iga eksamit on, ei ole mingisugust tasu. Selles mõttes on riik olnud väga eksaminandi sõbralik, aga teiselt poolt on ka see pool, et meil ei ole ootejärjekordi, kõik, kes on registreerinud, need eksamile saavad. Aga kui mõelda niipidi, et see on nagu korduv kulu - eksami ettevalmistused, kõik need läbiviimised, hindamised, see kõik on ju maksumaksja raha," rääkis Udde.

Teiseks põhjuseks eksamil käimise sagedust piirata on soov vältida ootejärjekordade tekkimist. Seni on kõik soovijad vastu võetud, kuigi eksamitegijate arv on viimasel ajal hüppeliselt kasvanud ja kevadel kasvab ilmselt veelgi.

Eksami läbiviija Piret Reidla peab muudatust igati põhjendatuks: "Kui see punktisumma jääb ikkagi alla 45, siis on seal puudujäägid kõigis osaoskustes, nii rääkimises, kuulamises, kirjutamises, lugemises."

Küsimusele, kas kolme kuuga ei ole võimalik nii palju oma keeleoskust parendada, et täita ära see nõutav 60 punkti, vastas ta: "Võib-olla üksikutel juhtudel on, ma ei saa seda eitada, aga ma usun, et väga raske on seda inimesel teha, kui ta käib ja õpib keelt töö ja kodu kõrvalt."

Kui Soomes on korduseksamid tasulised, siis Eestis saab neid kord kvartalis teha tasuta, nii näiteks on viimase viie aasta jooksul üks inimene käinud 18 korda tegemas  kõrgtaseme eksamit ja kaks inimest on kesktaseme eksamit teinud 11 korda.