Sel nädalal jõudis Eesti Ekspressi vahendusel avalikkuse ette teadmine, et erakonda Eesti 200 kuuluv kaitsetööstur Margus Tsahkna pole enam kui kolm kuud pärast Kaja Kallase kolmanda valitsuse välisministriks saamist lahendanud juba enne valitsuse moodustamist teada olnud huvide konflikti olukorda. See on seotud tema osalusega ettevõttes MM Hospital OÜ. Ettevõte tegeleb AS Semetroni toodetavate välihaiglate arendamisega.

Kes valitsuse kodulehel surfata viitsib, näeb, et Stenbocki maja pressikonverentsidel on Semetroni välihaiglat kahe viimase aasta jooksul mainitud suisa kolmel korral. Mitte sugugi kõik tooted ei saa valitsuselt sellist reklaami. Ilmselt on Semetroni välihaiglate kuulsus põhjendatud, tegemist on kvaliteetse ja Eestile välispoliitilist nähtavust toonud kaitsetööstuse edulooga, mis sai üle Eesti kuulsaks juba koroonakriisi alguses. Välihaiglat ennast pole ka sellenädalase skandaali valguses põhjust halvustada. Välisminister Margus Tsahkna side välihaiglate ekspordiga on aga jätkuvalt märksa intiimsem kui paista tahetakse lasta.

Küsisin teema tõstatanud Eesti Ekspressi ajakirjanik Martin Lainelt välja talle pärast tema kolmapäevase artikli ilmumist saabunud AS-i Semetron büroojuhi Ilona Alev-Russi selgitused välisministri osalusega osaühingu MM Hospital ja välihaiglaid valmistava AS Semetron vahel. Alev-Russi selgituse kohaselt on MM Hospital OÜ loodud AS Semetroni tütarettevõttena. Semetroni büroojuht kinnitas oma e-kirjas Eesti Ekspressile ka, et "MM Hospital ja emafirma Semetron tegutsevad sünergiliselt, jagades ressursse, nagu tööjõud, ekspertiisid, juhtimine, tugiteenused, finantsid, kandes vastavaid kulusid ja jagades tulemit." Seega on selgelt tekkinud olukord, kus riik tellib kaupa välisministri kaasomandis olevalt ettevõttelt. Lepingud haiglate soetamiseks sõlmitakse küll emafirmaga AS Semetron, kuid emafirma jagab enda kinnitusel tulemit välisministri kaasomandis oleva tütarfirmaga.

Tsahkna enda selgituste kohaselt on ohud maandatud sellega, et ta ei kuulu ühegi tema osalusega ettevõtte juhtkonda. Korruptsiooniennetuse ekspertide kinnitusel huvide konflikti sisuliseks maandamiseks sellest ei piisa. Otsest majanduslikku kasu välihaiglate müügist saab ju ikkagi istuv välisminister. 

Sõna "välihaigla" kasutamist Eesti rahvusvahelises suhtluses pole Kaja Kallase kolmandal valitsusel võimalik ainuüksi seetõttu vältida, et Eesti ja Leedu juba viivad läbi uut 150 miljoni euro suurust ühishanget täiendavate välihaiglate soetamiseks. Riigil peaks olema juba praegu vastused küsimusele, millise näoga kavatsetakse allkirjastada tulevane hankeleping juhul, kui selle hanke peaks võitma AS Semetron ja Tsahkna oma osalust Semetroni tütarfirmas MM Hospital OÜ selleks ajaks müünud pole. Peaksime mõtlema ka sellele, kuidas tekkinud olukord võiks mõjutada korruptsiooniriskide suhtes Eestist (vähemalt ametlikus retoorikas) märksa tundlikumate lääne valitsuste valmidust siit tulevikus välihaiglaid või muid tooteid soetada. Kas ehk iga kord tuleb välisriigi esindajal eestlastelt hakata ettevaatlikult nimekirja küsima valitsuses istuvatest otsestest kasusaajatest, kes järjekordsest rahvusvahelisest tehingust rikastuks? Pole välistatud, et juba tekkinud olukord mõned võimalikud hankijad Semetroni välihaigla juurest eemale peletab. Margus Tsahkna tegemata jäänud otsuste tõttu.

Ettevaatusabinõuna võib välisminister küll teadlikult hoiduda Eesti välihaiglate müügivõimaluste edendamisest ja välisministrina talle teatavaks saava info vahendamisest välihaiglate ekspordi skeemiga seotud kolmele ettevõttele. Lisaks nimetatud kahele firmale kuulub skeemi ka Tsahkna omandis olev ärilobiettevõtte Defendest OÜ. Välisministeeriumi pressiesindaja Brita Kikas väitis neljapäeval oma vastuses, et kuna Tsahkna maandas Defendest OÜ-ga seotud riskid (st pani osaühingut juhtima oma abikaasa), siis on nende jaoks asi justkui lahendatud. Majandustegevuse mahtusid arvestades on OÜ Defendest selle välihaiglate skeemi kõige väiksem ja ebaolulisem element. Defendest OÜ kontaktmeiliaadressiks on endiselt Margus Tsahkna meiliaadress, mistõttu on tal ettevõttes jätkuvalt ka oma roll, olgu selleks või e-kirjade edastamine abikaasale.

Kui mõni välisriigi esindaja peaks küsima välihaiglate kohta...

Välisministeeriumi pressiesindaja sõnul ei ole välisministeerium eraldi hinnanud ega analüüsinud Margus Tsahkna varasemate ärisidemetega seotud riske. Seega pole alust eeldada, et organisatsioonis neid riske teadlikult on maandatud ja ministri sellealast tegevust kuidagi jooksvalt kontrollitakse. Kõik väited selge rollilahususe kohta välisminister Tsahkna ja kaitsetööstur Tsahkna vahel püsivad n-ö peamise kahtlusaluse enda ütlustel. Kolmapäevases "Aktuaalses kaameras" kukkus Margus Tsahkna selle rollisegaduse testi tegelikult juba ka avalikult läbi, sest nimetas Semetroni välihaiglat "maailma kõige innovaatilisemaks välihaiglaks". Tahtnuks küsida, et kas tegemist on välisministeeriumi hinnanguga ja millised välihaiglate tootjad selles välisministeeriumi edetabelis veel Semetroniga konkureerisid? Kaitseministeeriumi ekspertide hinnangul peaks turul ju konkurente olema. 

Ka kõige hoolsamad abinõud ei välista olukorda, et mõnel tulevasel kohtumisel mõni välisriigi esindaja meie välisministrilt pintsakunööbist ei haara ja infot ei küsi Eesti kuulsate välihaiglate kohta. Mida välisminister siis ütleb vestluspartnerile ja kas ta märkab mainida ka enda ärilist seotust valdkonnaga, eriti kui tegemist on neljasilmakohtumisega? Ja mis mulje ta sellega jätab Eesti valitsusest ja kaitsetööstusturust? Kui kolmapäevast Eesti Ekspressi artiklit lugesid ka Eestis paiknevad saatkonnad, siis lähevad pealinnadesse tõenäoliselt peagi teele memod, milles ilmselt nõustatakse oma valitsusi ja siia saabuvaid välisdelegatsioone Margus Tsahknaga kohtudes mitte kasutama sõna "välihaigla". Muidu, mine hullu tea, tekib Eestis viimati veel valitsuskriis. Ehk tuleks välisministrile soetada ka rahvusvahelistel kohtumistel kasutamiseks mõeldud ere rinnasilt, kus "välihaiglate" sõna kasutamise keeld trükitähtedega kirjas? Õiglasem oleks muidugi, kui selle sildi maksaks kinni mõni Tsahkna osalusega ettevõte. Majandustulemuste järgi peaks ettevõtteil vahendeid selleks jaguma küll. Iseasi, kui palju selline sildistamine Eesti investeerimiskliimat turgutab.

Oleks ju niru, kui ühe kaitsetöösturi (st Margus Tsahkna) huvide konflikti pingutatult formalistliku käsitluse tõttu läheks Eesti kaitsetööstusel tervikuna keerulisemaks lääne turgudele pääseda. Pole põhjust arvata, et Eesti konkurendid sellele korruptsiooni ennetamise korralduse arenguvajadusele viitamata jätavad. Läbipaistvus on lõppkokkuvõttes ka välismajandusele märksa kasulikum avalikult teada olevast huvide konflikti olukorrast, mis pole seepärast sugugi vähem tõsine, et kõik sellest teadlikud on. Pigem on huvide konflikt seda teravam, mida kauem me sellest avalikult teame selle likvideerimiseks midagi ette võtmata.

Tsahkna huvide konflikti saaga on veel liiga toores, et  lõplikke järeldusi teha, aga üks sai kohe selgeks - välisminister eitab probleemi. Tsahkna tegi Ekspressi loo tarbeks kommentaare andes n-ö Trumpi või (nooremat) Helmet, maalis endast pildi kui ettevõtluse edendajast. Eks ta on omal ajal kaitseministrina edendanud ka. Aga isegi klientelismi eestkõneleja Martin Helme ei edendanud ministritoolil olles enda isiklikku ettevõtlust. Ka Eesti 200 valimisloosung "personaalne riik" on erakonna seniste ämbritega seoses saamas uusi ebameeldivaid kõrvaltähendusi.

Välisministeeriumi pressiesindaja kinnitas neljapäeval, et Margus Tsahkna pole osalenud ühelgi kohtumisel, kus arutatakse välihaiglate müügi või annetamise teemasid. Välihaiglate tootekategooria senist poliitilist nähtavust arvestades tuleb välisminister Tsahknal osaleda mõnel tulevasel valitsuse istungil, kus välihaiglate teemasid arutatakse. Kaudselt tehakse seda hiljemalt järgmise aasta eelarve aruteludel. Valimiste eel lubas Margus Tsahkna, et korraldab riigis suurema kärperalli. Kui motiveeritud saab olla üks ärimees - kes samaaegselt on ka valitsuse liige -, nõudmaks kärpeid või kokkuhoidu tema ärihuvidega seotud riigielu valdkondades?

Kas minister saab aru huvide konflikti mõistest?

Ekspressile antud kinnituse kohaselt teeb Tsahkna oma osaluste müügiotsuse ainult ärilistest kaalutlustest lähtudes. Kui nii, siis vaevalt seda otsust üldse järgneb, sest mis mõtet on ettevõtjal müüa osalust firmas, mis lähiajal võib-olla et võidab Eesti-Leedu 150 miljoni eurose ühishanke? Pole välistatud, et Margus Tsahknale oleks nii majanduslikult kui poliitiliselt kõige kasulikum hoopis ametist lahkuda või siirduda mõne tema äriga mitte nii lähedalt seotud valdkonna ministriks. Huvide konflikti ohu realiseerumine eeldaks välisministrilt konkreetsemaid tegevusi oma ettevõtte heaks. Aga puutumust välismajanduse (sh rahvusvaheliste kaitsetööstussidemete) edendamisega pole välisministril võimalik vältida.

Välisministeeriumi ametnikel soovitaks Tsahknaga ühe välihaiglate teemalise kohtumise siiski teha - ministeeriumi siseauditi juht või kantsler võiks ministri käest üle küsida, kas minister on aru saanud huvide konflikti mõistest avalikus teenistuses ning kas ta on läbinud e-koolituse, mille läbimist näeb ette Kaja Kallase esimese valitsuse kinnitatud huvide konflikti vältimise juhend ministritele ja nende nõunikele.

See juhend loodi pärast maaeluministeeriumi nõuniku Urmas Arumäe nüüdseks süüdimõistva otsusega lõppenud kriminaalasja. Kaja Kallase jaoks oli juhendi kinnitamine seega ka märgilise tähendusega - see pidi olema selge tõend tema juhitava valitsuse hoiakulisest erinevusest EKREIKE koalitsiooni valitsuskultuurist, kus ettevõtjad võisid käia EKRE ministrite juures oma ärihuve lobistamas, ilma et avalikkusel sellest ülevaadet oleks. Kaja Kallase ajal on kehtestatud ministrite lobistidega kohtumiste avalikustamise nõue, seega ühtteist on tehtud, et hügieenimiinimumi ja Euroopa Nõukogu korruptsiooniennetuse programmi GRECO soovitusi täita, aga ilmselgelt mitte piisavalt.

Senisest Kaja Kallase valitsusajast võib tuua kolm näidet, kus selgelt rikuti või väänati huvide konflikti vältimise põhimõtteid poliitilist vastutust võtmata. Kallase teise valitsuse koostamise ajal 2022. aasta keskel tekitas furoori ekspertide poolt selgelt lobistina määratletud ametiühingute juhi Peep Petersoni nimetamine sama valdkonna ministriks ilma ettenähtud jahtumisajata. Sellele järgnes rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse vangerdamine Euroopa Kontrollikoja ametikohale, kusjuures kandidaadi sai välja pakkuda vaid rahandusminister ise. Nüüdses kolmandas valitsuses paistab selliseks Kaja Kallase korruptsioonivastaseid pingutusi naeruvääristavaks juhtumiks saavat ettevõtja Margus Tsahkna võimalikud välispoliitilised huvid.

Keit Pentus-Rosimannuse Euroopa Kontrollikotta määramise juhtumi puhul võtsid tule enda peale riigisekretär Taimar Peterkop ja muidu nii kidakeelne rahandusministeeriumi kantsler Merike Saks. Peaminister kommenteeris teemat nädal hiljem ja nimetas probleemi lahanud ajakirjanikke "erakonna Isamaa sõpradeks". Peep Petersoni juhtumis peaminister alguses küll nägi probleemi, aga seejärel toimus üks piinlik valitsuse pressikonverents, kus teema lihtsalt vaiba alla pudistati.

Kaja Kallas on praegu selge valiku ees. Reitingud lubavad ka seekord hambad kokku suruda ja n-ö tuima panna, nagu Keit Pentus-Rosimannuse ja Peep Petersoni ametisse nimetamise juhtumite puhul. Teine võimalus on midagi siiski ette võtta kui mitte Eesti ajakirjandusliku avalikkuse (keda Eesti 200 liige Meelis Niinepuu teiste erakonnaliikmete takkakiitmisel rahvaliitlasliku hoogsusega ühismeedias siunab), siis vähemalt Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime hoidmiseks.