Kolmapäevane Eesti Ekspress kajastas, kuidas Margus Tsahkna aitas 2017. aastal kaitseministrina töötades ja hiljem riigikogu liikmena edendada Eesti kaitsetööstuse huve välismaal. Sel ajal tekkisid tal sektori ettevõtetega tihedad kontaktid. Seejärel lahkus ta poliitikast ja asutas ettevõtte Defendest, mille alt pakkus sõjakolletesse välihaiglaid tarnivale ettevõttele Semetron teenuseid välisekspordi juhina.

"Üks nendest ettevõtetest nimega Semetron otsis mind üles. Ma pole Semetronis kunagi töötanud, on olnud üks minu koostööpartnereid. /.../ Mul on olnud ka kaitsevaldkonna taust ja mulle tundus see projekt, mida on üle kaheksa aasta koos kaitseministeeriumiga arendatud – ehk on arendatud välja, võiks öelda, maailma kõige innovaatilisemad välihaiglad –, selle rahvusvaheliseks viimine tundus mulle väga huvitava projektina," rääkis Tsahkna "Aktuaalsele kaamerale".

Semetron on Eesti riigi lepingupartner, kes on tarninud Ukrainale kolm välihaiglat. Viimane tehing toimus ajal, mil Tsahknast oli saanud juba välisminister. Nii teenis Tsahkna 20-protsendilise osalusega ärikeha MM Hospital sellest tehingust 4,3 miljonit eurot tulu. Mõlema suurosanik on multiettevõtja Margus Linnamäe.

Kuni ministriametini juhtis MM Hospitali osanikust Defendesti Tsahkna ise, valitsuse liikmeks tõustes vormistas ta juhatuse liikmeks oma abikaasa.

"Sellega, kui juhatuses on lähedalt seotud isik, kelleks kindlasti abikaasa on, ei ole huvide konflikti oht sugugi maandatud. /.../ Antud juhul on huvide konflikt maandatud sellega, kui välisminister oma osalusest loobuks ja välistaks ka sellise olukorra, kus tema lähedane tema asemele samas rollis siis astub," kommenteeris ühingu Korruptsioonivaba Eesti liige Steven-Hristo Evestus.

"Huvide konflikt on olukord, kus ametiisiku avalikud ja erahuvid on vastuolus. /.../ Küsimus on tegevusvaldkonnas. Välihaiglad tänases Ukraina sõjas ja välisministri amet – need on omavahel nii tihedalt seotud. Selles valdkonnas ei ole võimalik osanikuna jätkata, kui sa oled välisminister. Valik tuleb teha," rääkis endine riigi peaprokurör, Parempoolsete erakonna esimees Lavly Perling.

Justiitsminister Kalle Laanet (RE) leiab, et otsuse, kas osalus müüa, peab Tsahkna ise tegema.

"Ma täna ei saa küll öelda selle informatsiooni baasilt, et ta oleks ühtegi seadust rikkunud. Me jõuame eetika kategooriasse. /.../ Kõik otsused, mida me teeme poliitikuna ja ka valitsuse liikmena, ei pea olema õiguspärased, vaid nad peavad ka õiglased välja nägema. Selles mõttes selleks, et oma rinnaesist puhtana hoida, siis muidugi, alati on ju lihtsam see, et sa hoiadki nad täiesti lahus," rääkis Laanet.

Tsahkna möönab, et läbirääkimised osaluse müügiks siiski käivad. Kas suurosaniku Margus Linnamäe või kellegi teisega, Tsahkna ei avalda. Kuid huvide konflikti ta ei näe.

"Mulle on tehtud nagu tavalise ettevõtluse käigus ikka ettepanek oma osaluse müügiks ja ma pean nüüd tõsiselt kaaluma, kas ma seda teen või ei tee. See ei puuduta kuidagi erinevaid huvide konflikte ega valitsuse liikme tegevust," rääkis ta.

"Huvide konflikti ei ole. Vabariigi valitsuse liige võib olla osanik, passiivne osanik äriühingutes, need peavad olema avalikud infod. Minu kohta käiv info on olnud alati avalik," lisas ta.