Eesti on teistele riikidele abi osutanud 25 aastat, esimesena mindi appi Ukrainale üleujutuskahjusid kõrvaldama. Välisministeeriumi asekantsler Mariin Ratnik rääkis Ukraina ülesehitamist käsitleval arutelul, et eestlased on ukrainlastega solidaarsed ka praegu ja rahva valmisolek sõtta kistud riiki aidata on siiras.

"Me aitame juba täna Ukraina ühiskonnal edasi toimida ja aitame ka taastada Ukrainat nii palju kui vähegi võimalik. Kuna meie oleme ühed esimesed riikidest, kes me tegelikult kohal midagi teeme, siis seda kogemust, mida me täna juba saanud oleme, oleme valmis jagama teiste suurte doonoritega, kellel kindlasti on rohkem raha kui Eestil. Ja siis selle kogemuse najalt ja suuremate rahasummade najalt saaksime tegelikult laiemat tegevust teha," rääkis Ratnik.

Miks on nii, et tõekspidamiste, religiooni või poliitilise situatsiooni muutudes ei sobi enam mingitest asjadest rääkida, laulda või mõtelda? Pärimusmuusik Lauri Õunapuu leidis Arvamusfestivali arutelul, et vana pärimuse suhtes tuleks Eestis kujundada selged hoiakud, et me ei langeks enesetsensuuri ohvriks.

"On tulnud kriitilisi noote üsna mitmete laulude ja kultuurinähtuste kohta, kaasa arvatud kadrisandid ja mardisandid, et kes me õige sellised nüüd oleme, eestlased, et mehed riietavad ennast naisteks ja naised meheks, see raudselt kedagi solvab, et võtke sellega midagi ette. Sarnaselt Hollandis ju mõni aeg tagasi Must Peeter keelati ära," rääkis Õunapuu.

Arvamusfestivalil räägiti ka üha hoogustuvast ebaeetilisest koerte ja kasside kaubandusest. Kuid lahendus on iga loomasõbra kätes.

"Igasugune lemmiku ost ei ole alati õige ost. Me peame vaatama eetilist kasvatajat, me peame vaatama, et see loom oleks päriselt ka terve. Meil ei ole vaja kasvatada neid loomi või võtta neid loomi, kes on ebaeetiliselt üles kasvatatud raha teenimise eesmärgil," ütles Eesti Väikeloomaarstide Seltsi president Julija Abram.

Arvamusfestival jätkub laupäeval.