"Maakeral tilluke laik, paljudest naabritest vähem. Südames suur ilus paik, hingele kõikidest lähem." Nii algab Erkki-Sven Tüüri laul Leelo Tungla sõnadega "Väike eestimaine laul", mis on XIII noorte laulupeo segakooride kavas. Eesti ei ole oma mõõtmetelt suur. Eesti teevad suureks just inimesed.

Olen palju kuulnud inimesi rääkimas, et miks me üldse üritame. Miks me üritame paista tähtsate ja olulistena üldises maailmapildis. Rahvaarvuliselt suured kultuurid neelavad väikeseid kogukondi alla, ilma et nad selleks midagi erilist teeksid. Nad söövad iga päev ära mõne kauni eestikeelse sõna, näiteks asendavad "tere" sõnaga "hi".

Siiski me üritame, sest me teame, et meid ja meie kultuuri on maailmale vaja. Miks muidu panustas Eesti 2021. aastal 2,1 protsenti riigieelarve kulude kogumahust kultuurisektorile ning üheks loetletud kultuuriprogrammi eesmärgiks oli hoida ja edendada Eesti rahvuslikku identiteeti.

Eesti kultuur ja kombestik omab elemente paljudest varasematest kultuuridest, kellel ei ole läinud nii hästi kui meil. Näiteks pole kaugeltki kõigil soomeugrilastel (volga, permi) õnnestunud välja arendada oma linnakultuuri ja seeläbi oma riiki kehtestada.

Ehk jäämegi meie, soomlased ja ungarlased tulevikus ainsateks soomeugrilaste kultuurikandjateks? Rikastame oma kultuuriga ümberkaudseid riike ja lisame mitmekesisust. Saunakultuur on tuntud ka mujal põhjamaades, kuid suitsusaun on ikka põliseestlase leiutis.

Eesti on väike ühiskond, aga sellel on oma eelised. Eesti kui progressiivsete lahenduste katselava ei kõla ju üldse halvasti.

Väikese rahvaarvu tõttu on siin kergem rakendada suuri ühiskonda haaravaid muudatusi. Haldusreformiga oli algselt küll palju nurisemist, sest kõik soovisid väga kindlalt säilitada oma valla nime ja identiteedi, kuid lõpuks viidi see siiski tulemuslikult läbi. Oleme ka katsetamas erinevaid lahendusi ühiskonna rohelisemaks muutumiseks.

Üks ilus ja selge näide on tasuta ühistransport Tallinnas ja maakonnasisestel liinidel. Sellega lahendasime probleemi, mis ei olnud probleemiks. Murekohaks ei olnud mitte sõidu hind, vaid bussiliinide sagedus. Nii saamegi järjest kergesti ja mugavalt katsetada, kas inimesed on altimad tänu ühistranspordile loobuma autodest ning kui laialdaselt ühistranspordi kasutus tuult võtab.

Meil on head kogemused muudatuste läbiviimisega. Näiteks juba varasemalt välja toodud tasuta ühistransport küll töötab, aga kasutajate arv ei sõltu nii palju sellest, kas see on tasuline või mitte, vaid kasutajate endi ringist. Tartus kasutavad inimesed valglinnastumise tõttu ehk isegi rohkem ühistransporti, kuigi see on tasuline. Saame väikese hulga inimestega teha kindlaks, millised lahendused on ohutud ja millised vajavad veel arendamist. Jällegi Tartu näitel sõidab seal ringi ilma bussijuhita buss.

Vaadake, kui väikesed me oleme, aga kui töökad. Idufirmasid kerkib nagu kevadist värsket muru. Neid kastab ainult meie oma higi ja vaev. Me pingutame, sest muidu poleks teistel põhjust meist rääkida: "Vaadake eestlased! Enesessetõmbunud aga töökas rahvas! Midagi enamat kui Soome tütarettevõte või Venemaa naaber."

Eesti kui e-riik on üle Euroopa tuntud termin. Meie e-teenused on ainulaadsed. Alustades e-valimistest ja internetipõhisest juurdepääsust oma terviseandmetele kuni e-maksete ja maksude maksmiseni välja. Meil ei ole maksude kokku arvutamiseks ja maksmiseks vaja tervet vaba päeva ega värvata eraldi inimest nagu Ameerikas.

Kõige selle tehnoloogilise arengu kohta saame teha ka analüüse tehnoloogia mõjudest erinevatele ühiskonnagruppidele. Kas selliste lahenduste laialdane levik on üldse ühiskonnale kui tervikule kasulik?

Oleme vahendajad ja mõistjad. Meil on tugevad ja emotsionaalsed kokkupuuted nii lääne-, põhja- kui ka idarahvaga. Oleme omal nahal tundnud ida kiuslikkust ja karmust. Teame põhja vastutulelikust ja tugevaid vendlussuhteid. Tahame tunda lääne progressiivsust ja omandada nende mõtlemisviisi. Saame kõigi oma ajalooliste kogemuste põhjal aru eri maailmaosade käitumismustritest paremini kui keegi teine.

Meie jaoks ei olnud meie idanaabri 2021. aasta veebruari malekäik näiteks nii suureks šokiks kui võib-olla läänerahvale. Me suudame ennustada venelase järgmiseid käike ja mõista vastasmängija kaotuseid. Eesti on Ukraina sõja konfliktis eeskõnelejaks. Me oskame selgitada, miks venelane nii mõtleb ja käitub ning pakkuda välja lahendusi milliste vahenditega nendega rääkida, et saavutada rahu.

Saksamaa majanduslikud sõprussuhted ei toonud head tulemust, Venemaa on endiselt agressiivne. Sakslane lähtub eelkõige finantsilistest ja ratsionaalsetest kaalutlustest, venelane peab seda kõike aga teisejärguliseks, sest motiiviks on marurahvusluse teel deržaava hoidmine. Eestlane, kellel on ajalooline kogemus nii lääne- kui idamõtlemisega kokkupuutelt, suudab mõlemat poolt mõista ja mõlemale teineteise motiive vahendada.

Eesti võib olla oma suuruselt väike, kuid on oma mõtetelt suur. Siin on kergem läbi viia suuri ühiskonda puudutavaid muudatusi ja nende mõju analüüsida. Oleme progressiivse meelega ja tahame alati pürgida ainult edasi. Oleme maailmale tulevikunäitajad, aga ka minevikumõistjad.