Eelmisel nädalal jõudis ETV saate "Pealtnägija" vahendusel esmakordselt avalikkuseni MTÜ Nähtamatud Loomad kogutud õudutekitav videomaterjal, mis on filmitud Eesti kolmes kõige suuremas puurikanalas. Lisaks õõvastavatele tingimustele ning tundmatuks moondunud välimusega kanadele sisaldab paljastus ka kaadreid sellest, kuidas Eesti tuntuima Eggo kaubamärgi all mune tootvas ettevõttes Dava Foods Estonia pekstakse farmi juhtkonna juuresolekul surnuks 1500 ühepäevast kanatibu.

Paljud Eesti inimesed on nähtust šokeeritud ning toimuva ühemõtteliselt hukka mõistnud. Ent nii munatootjad ise kui ka farmide üle järelevalvet teostava põllumajandus- ja toiduameti esindaja tunnistavad, et kaadritel on küll hulgaliselt seaduserikkumisi, ent laias laastus kanade puuris pidamine just selline välja näebki.

Kui toidutoomine näeb välja aga nii õõvastav, et selle avalikustamine on farmiomanike õudusunenägu ja tundlikel inimestel peab lausa teleri eest lahkuda paluma, kas pole see siis märk sellest, et midagi peab muutuma?

Tarbijate valikud loevad

Viimasel aastakümnel on Eestis, Euroopas ja mujalgi maailmas toimunud massiline muutus tarbijate ootustes meie toidulauale jõudva toidu päritolu osas. Inimeste teadlikkus kasvab ning soovitakse süüa puhast, kvaliteetset, eetiliselt toodetud ja loomade heaoluga arvestavat toitu. Puuris peetavate kanade munad on teadliku tarbija jaoks lindude ebainimliku kohtlemise tõttu välistatud.

Muutused toimuvad ka ettevõtete tasandil: sajad rahvusvahelised ja kohalikud ettevõtted on teinud otsuse loobuda puurikanamunade müügist täielikult, et distantseerida ennast sellest julmast tootmisviisist. Üle poole Eesti jaesektori esindajatest, nende seas Rimi, Maxima, Prisma ja Lidl, on andnud avaliku lubaduse loobuda puurikanade munade müügist lähiaastate jooksul. Sama otsuse on vastu võtnud paljud suured hotelliketid, restoranid, pagarid ja paljud teised.

Teadlikkuse kasv on kahtlemata edasiliikumiseks väga oluline, aga ometi on ebaõiglane lindude väärkohtlemise lõpetamise ja süsteemse muutuse loomise eest vastutust ainult tarbijatele ja ettevõtetele panna.

Iga inimene ei saa, ei oska või ei jõua poes munakarbi järgi eristada, millised on elamisväärsetes tingimustes peetud kanade munad. Seda kasvõi seetõttu, et kõikides poodides erinevaid valikuid ei olegi ning lisaks võib tootjate poolt munakarbile peale trükitud silt "Talumunad", "Tervisemunad" või "Eriti kollase rebuga munad" olla piisavalt eksitav, et uskuda, et need linnud ei ole pidanud elama puuritootmise piinakambris.

Usaldus riigi vastu sai kannatada

Ühest küljest on avaliku pahameele osaliseks saanud munatootjad Dava Foods, Linnu Talu ja Eesti Muna, kelle juurest õudutekitavad materjalid pärinevad. Teisalt aga on inimesed tugevalt pettunud riigiasutustes, mis peaksid vastutama selle eest, et Eesti toidutootmine vastaks teatud standarditele.

Igal inimesel peaks olema võimalik eeldada, et kui ta poest toitu ostab, ei toeta ta sellist jõhkrust, mille nägemisest tal tülgastusest süda pahaks läheks. Poelettidele jõudev toit peaks olema toodetud vähemalt loomade minimaalseid heaolustandardeid silmas pidades.

Usun, et riigil tasub pingutada, et see eeldus ka paika hakkaks pidama ning muuta munatootmine Eestis selliseks, et seda ei peaks häbenema või inimeste eest varjama.

Keelustamine on kaastundlik, aga ka ratsionaalne valik

Julgen väita, et ettepanek keelustada Eestis kanade puurispidamine, mis on nüüdseks rahvaalgatuse portaalis juba pea 10 000 digiallkirja kogunud, on õige mitte ainult väärtuspõhiselt, vaid loogiline käik ka muudest aspektidest lähtudes.

Munakanade puurispidamisele on olemas ja kasutusel tugevad alternatiivid vabapidamissüsteemide näol, mis lisaks kõrgemale lindude heaolule on ka piisava tootmismahuga.

Üleminek kõrgema heaoluga süsteemidele ei tähenda, et munad hinna poolest luksuskaupade kategooriasse liigituma hakkaksid. Seda näitab nii teiste riikide kogemus kui ka lihtne hinnavõrdlus Rimi, Prisma, Selveri, Barbora ja Coopi e-poodide sortimentide põhjal. Puurikanade ja õrrekanade munade keskmine hinnavahe kümne muna kohta on kõigest seitse senti.

Eesti on teistest riikidest maha jäänud

Eestis peetakse munakanu puurides osakaalu poolest keskmiselt kaks korda rohkem kui teistes Euroopa riikides. Hulk riike, nagu näiteks Taani, Luksemburg, Austria, Tšehhi ja Šveits, on munakanade puurides pidamise just selle julmuse tõttu seaduse tasandil keelanud. Mitmetes teistes riikides on sarnane seadusloomeprotsess veel pooleli. Puuride keelustamiseks valmistutakse ette ka Euroopa Liidu tasandil. Loomadest hooliva riigina on Eestis viimane aeg sarnane debatt lauale tuua.

Pärast õõvastavaid paljastusi Eesti munatööstusest on netiavarustes liikunud hulgaliselt pilte supermarketitest, kust vabapidamissüsteemidest pärit munade riiulid on tühjaks ostetud. Piltidelt vaatavad kurvalt vastu vaid riiulitesse jäetud puurikanamunad, nende seas troonimas filmitud tootjate kuulsaimad brändid nagu Eggo, Muna Liisa ning Kollased Talumunad.

On ilmselge, et inimesed ei soovi olla osa puurikanalate julmusest ning riigipoolne sekkumine on hädavajalik. Tõele au andes polnud tarbijatel veel hiljuti isegi võimalik teada, milline kanade puuris pidamine Eestis tegelikult seestpoolt välja näeb, sest julmi praktikaid on kiivalt suletud uste taga varjatud ning Nähtamatute Loomade kanalates filmimise aktsioon oli Eestis esimene sellelaadne.

Lõpetuseks kasutan aga juhust ja vastan Eggo tegevjuhile Allan Tohverile, kes "Pealtnägijas" väljendas "kerget pettumust" selle üle, et nende "ausat äri" on "selja tagant rünnatud". Püüd proovida end vägivallatseja rollist hoopis ohvriks teha võib küll ootuspärane olla, aga mõjub sellest hoolimata ääretult silmakirjalikult. Nii kaua, kuni jätkatakse valgustkartvate tegudega, mida avalikkus ilmselgelt heaks kiita ei saa, tasub ka valvel olla, sest alati leidub inimesi, kes on valmis need julmused paljastama.