Taani on vedanud karmikäelisemat poliitikat sisserändajate suhtes Põhjamaades ja loonud algatusi, mille eesmärk on heidutada rännet ja karmistanud Taani kodakondsuse saamiseks nõutavaid tingimusi.

Teisipäevase kokkuleppeni jõuti pärast kahepäevast koosistumist Kopenhaagenis, millest võtsid Taani ministrite kõrval osa ka nende Rootsi, Soome, Norra ja Islandi kolleegid.

Esimene kolmest kokkulepitud algatusest oli suurendada koostööd rändeatašeede vahel, kes vastutavad inimeste maalt väljasaatmise eest.

"Atašeed hakkavad kohtuma regulaarselt ja tugevdavad ühiselt koostööd kolmandate riikidega selleks, et paremini korraldada naasmist küsimuse all olevatesse riikidesse ning pakkuda taaslõimumisel tuge," ütles Taani rändeminister oma avalduses.

Teine algatus näeb ette koostööd ühiste lendude puhuks mõnest "Põhjamaast kolmandasse riiki, selleks et inimesed ilma seadusliku elamisloata mitmes Põhjala riigis saaksid lahkuda neist ühest riigist ja siirduda kolmandasse riiki," seisis avalduses.

Ministrid lisasid, et sellist koostööd tehakse Euroopa Liidu piiri- ja rannikuvalveagentuuriga Frontex.

Kolmandaks astutakse samme, millega suurendada tuge lõksu jäänud migrantidele Põhja-Aafrikas, sealhulgas pakutakse abi vabatahtlikuks tagasipöördumiseks nende oma kodumaale.

Sisseränne küsimuses on Põhjala riigid võtnud viimastel aastatel märksa karmima seisukoha.

Taani rände- ja lõimumisminister Kaare Dybvad Bek ütles avalduses, et riikidel on ühine huvi tagada, et seadusliku elamisloata välismaalased saadetaks koju.

"Me peame tõkestama nende ringireisimist ja väljajäämist meie võimude vaateväljast," ütles ta.

Taani sotsiaaldemokraadist peaminister Mette Frederiksen on toetanud pagulaste nulleesmärki oma riigis sestsaati, kui ta 2019. aastal võimule tuli.

Taani oli samuti esimene riik Euroopas, mis loobus elamisloa väljastamisest Süüria sõjapõgenikele Damaskuse piirkonnast 2020. aastal, tuues põhjuseks asjaolu, et olukord araabia riigi pealinna ümbruses on piisavalt turvaline.