Esimesena pakkus välja riigikaitsemaksu ideed Leedu seimi (parlamendi) rahvusliku julgeoleku ja riigikaitse komisjoni esimees Laurynas Kasčiunas pärast seda, kui presidendikantselei kritiseeris järgmise aasta riigieelarvet ebapiisavate riigikaitsekulutuste pärast.

Kasčiunas lubas alustada kõnelusi nii koalitsiooni- kui opositsioonierakondadega, et leida toetust riigikaitsemaksu kehtestamiseks alates 2025. aastast, vahendab Leedu rahvusringhääling LRT.

Leedu president vastas ajakirjaniku riigikaitsemaksu puudutavale küsimusele, et seda võib arutada, kuid enne maksu kehtestamist tuleb kasutada ära laenamise pakutavaid võimalusi. Presidendi sõnul on vaja arutelu alguses aru saada, kas seda maksu on üldse vaja.

"Olen valmis algatama diskussiooni 2024. aastal ja osalema aruteludes võimaliku riigikaitsemaksu formaadi üle, kuid on veel liiga vara sellest rääkida," ütles Nauseda.

Varem ütles president, et ta ei toeta käibemaksu tõstmist riigikaitse vajaduste rahastamiseks, kui samaaegselt ei kehtestata käibemaksu soodusmäära toidule ja esmatarbekaupadele.

Järgmise aasta Leedu riigieelarve riigikaitsekulutused ulatuvad 2,71 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). 2,52 protsenti tuleb tavalistest riigieelarve kulutustest ja ülejäänud osa erakorralisest pangamaksust. Viimased vahendid lähevad ainult liitlasvägede võõrustamiseks vajaliku taristu ehitamiseks.