X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kindlustusekspert: pooled korteriühistud pole majakarpi kindlustanud

Foto: Ken Mürk/ERR

Eestis on kortermaju ümmarguselt 50 000, korteriühistuid on üle 20 000 ja vaid natukene üle pooled neist on oma vara ära kindlustanud, ütles Eesti kindlustusseltside liidu juhatuse esimees Mart Jesse raadiosaates "Uudis+".

Jesse selgitas, et korteri- ehk kodukindlustus majakarbile ei laiene.

"Korteri puhul laieneb see üldjuhul varale, mis ei ole kandekonstruktsioonid ja muud ühised maja osad, nagu näiteks trepikoda, katus, torustik, elektrisüsteem ja nii edasi. Seetõttu peabki kortermajade puhul lepingut sõlmima nii, et korteriomanik sõlmib lepingu korteri sisustuse kindlustamiseks ja korteriomanikud tegutsevad ühiselt - üldjuhul läbi ühistu - ja sõlmivad siis kindlustuslepingu ühise vara suhtes," sõnas ta.

Kui majas on kõik omanikud oma korteri kindlustanud, aga majakarp on ühiselt kindlustamata ja õnnetus saab alguse väljaspool kortereid, siis kindlustus küll hüvitab korteris tekkinud kahjud, aga kui maja, torustikus või katusel on kuskil mujal on olnud midagi valesti, siis sama kindlustusselts võib pöörduda kahjutasu nõudega ühistu vastu ehk siis kaudselt kannatajate vastu.

"Selles tekibki kahetsusväärne nagu suletud ring," nentis Jesse.

Tema sõnul on Eestis on kortermaju ümmarguselt 50000, korteriühistuid on üle 20000 ja natukene üle pooled neist on oma vara ära kindlustanud.

"See on siis see seis, kus me praegu elame. Tõesti - neid juhtumeid, kus ühistu ei ole oma vara ära kindlustanud, tuleb ette. Meediast käis hiljuti läbi kahetsusväärne juhtum Viljandis, kus üks korteriomanik oli ebaseaduslikud kütteseadmed paigaldanud ja majal põles katus maha. Siis selgus, et ühistul kindlustust ei ole ja majaelanikud peavad siis ühiselt selle selle katuse ja muud kahjustada saanud osad taastama," rääkis Jesse.

Jesse hinnangul on korteri kindlustamine ilma majakarbikindlustuseta siiski rohkem kui pool lahendusest, sest selliseid ulatuslikke põlenguid leiab aset ikkagi üsnagi harva. "Korteripõlenguid tervikuna on Eestis paarsada aastas ja üldjuhul see piirdub ainult nende korteri enda kahjudega ja siis võib-olla kustutamise käigus veekahjudega nagu naaber naaberkorteritele," sõnas ta.

Kui korteri kindlustusväärtuse summat pole enam lepingus kirjas, vaid kasutatakse mõistet taastamisväärtust, siis majakarbi puhul tehakse leping ikkagi kindla summa peale.

"Suuremate objektide puhul, ennekõike juriidiliste isikute puhul, sealhulgas korteriühistute puhul, kohaldatakse kokkuleppelist kindlustussummat, kus ennekõike kindlustusvõtja ülesanne on tagada, et taastamisväärtus on antud võimalikult õige ja õiglane. Kindlustusandja lähtub sellest oma makse
arvutustes ja teeb sellest lähtuvalt kindlustuspakkumise," rääkis Jesse.

Ta lisas, et praktika on näidanud muidugi seda, et viimastel aastatel, kui inflatsioon on hästi kõrge olnud ja on ehitushinnad ka kallimaks läinud, siis kindlustussummad ei pruugi olla piisavad ja kui kindlustusandja näeb, et see summa ei ole enam piisav, siis üldjuhul antakse ka teada, et see summa oleks vaja üle vaadata.

Jesse märkis ka, et kui ühistu ei soovi majakarpi kindlustada, siis saab kindlustusvõtja kodukindlustuse sõlmida korteriomandi suhtes. "See tähendab, et lisaks siseviimistlusele, mis tavaliselt on kodukindlustusega kindlustatud, on kindlustatud ka tema proportsionaalne osa selle kortermaja ühisomandis. Kui maja juhtumisi peaks hävinema, siis ta tõesti saab oma õiglase osa sealt
kätte ja saab kolida hüvitise arvelt kuskilt mujale," rääkis Jesse.

Toimetaja: Mari Peegel, intervjueeris Lauri Varik

Allikas: Uudis+

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: