X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Hanah Lahe: Tartu 2024 näitab suunda keskkonnasõbralikule kultuurikorraldusele

Hanah Lahe
Hanah Lahe Autor/allikas: Helen Kattai

Tartu kui 2024. aasta Euroopa kultuuripealinn on suure tähtsusega Eesti mainele, ent läbi oma programmi toob tiitel ka tähelepanu kultuuri ja keskkonna seotusele, kirjutab Hanah Lahe.

Kultuur ei ole vaid meelelahutus või haridus, see on ka vahend juhtimaks tähelepanu sotsiaalsetele probleemidele ja inimeste teadlikkuse suurendamiseks. Eriti kehtib see keskkonna- ja kliimaprobleemide puhul. Kliimamuutustele saab tähelepanu juhtida kultuuris tervikuna, ent keskkonnaprobleemidele saab tähelepanu juhtida (ja anda panus nende lahendamisse) iga väiksemagi kultuuriüritusega.

Tartu 2024 rõhutab kultuuri olulist rolli keskkonnasäästlike praktikate kasutamisel ja juurutamisel. Üks kultuuripealinna aasta eesmärk on loovkontseptsioonist "Ellujäämise Kunstid" inspireerituna luua publikule elamusi. Kontseptsioonil on neli alust: omapärasus, ärksameelsus, koosloovus ja jätkusuutlikkus. Kõik alused on tihedalt seotud keskkonnaküsimustega.

Kultuuri saab nautida ka keskkonnasõbralikult

Kultuuritegevustel on keskkonnale väga praktiline mõju. Tartu 2024 programmi raames on koostatud keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhend, vajalik dokument konkreetsete soovituste ja kontrollnimekirjadega, mis jääb loodetavasti kasutusse ka peale 2024. aastat ning ka mujal kui Lõuna-Eestis. Juhendi põhimõtteid järgides saab kindlalt öelda, et kultuuri saab nii korraldada kui ka nautida keskkonnale kahju tegemata.

2021. aastal kinnitatud kultuurivaldkonna arengukavas "Kultuur 2030" on eesmärgiks seatud keskkonnateadliku kultuurikorralduse põhimõtete juurutamine ning kultuurivaldkonnas rohepöörde saavutamine. Arengukavas soovitakse arendada kestlikke toimemudeleid, soodustada kliimasõbralike lahenduste väljatöötamist, rakendada ringmajanduse ja -disaini põhimõtteid, kaasajastada kultuuritaristut ning soodustada kultuuriväärtuslike hoonete kasutuselevõttu ja vastupidavust kliimamuutuse mõjule.

Spordipoliitika põhialustes aastani 2030 on juba 2015. aastal sõnastatud spordi oluline roll keskkonnahoidlike praktikate rakendamisel, sedastades, et spordi korraldamisel ning sporditaristu rajamisel ja ajakohastamisel järgitakse keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid.

2022. aastal tehti kultuuriministeeriumis uuring kultuuri- ja spordikorralduse keskkonnajalajälje ja selle vähendamise võimalustest. Leiti, et suurim valdkonna jalajälg tekib energiakasutusest, jäätmetest ja transpordist. Ent töö keskkonnajalajälje vähendamise nimel käib aktiivselt, Tartu 2024 programm on selles eaks eeskujuks, ning on rõõm tõdeda, et keskkonnahoid ja kultuurikorraldus on aina tihedamalt seotud.

Ühekordsete jäätmete arv miinimumini

Keskkonnahoidlikult kultuuri tarbimine on korraga saanud nii ühiskondlikuks ootuseks kui ka on reguleeritud seaduse tasemel. Näiteks keelati juba 2021. aastal ühekordselt kasutatavad plastesemed, näiteks taldrikud, söögiriistad, kõrred, plastikust õhupallide varred jm. Tegu oli äärmiselt olulise seadusandliku muudatusega, mis aitab kaasa keskkonnale põhjustatud kahjude ning merereostuse vähendamisele.

Euroopa Komisjoni andmetel moodustavad plastijäätmed üle 80 protsendi mereprügist ning on teada, et kuna plastijääke, nii suuremat sorti kui ka mikroplasti, on leitud mereloomastikus, sh kalades ja koorikloomades, jõuab mereprügi ka inimeste toiduahelasse.

Tartu 2024 keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhend annab head suunised ja ideed, kuidas kultuurikorraldus keskkonnale liiga tegemata toimida saab. Esiteks rõhutatakse vajadust vältida ühekordse kasutusega esemeid, nagu reklaamtooted, meened ja nõud. Selle asemel soovitatakse investeerida korduvkasutatavatesse materjalidesse, mis vähendavad jäätmete hulka ning võivad olla lõpuks majanduslikult soodsamadki.

Toitlustusest rääkides on juhendisse kirja saanud ka suurepärane nõue, et vähemalt üks sündmusel pakutav toit oleks sada protsenti taimne. Samuti on oluline pakkuda võimalusel hooajalisest ja mahedast toorainest valmistatud toitu. Ka säästlik veekasutus peaks üritustel olema norm: külalistele peavad olema kättesaadavad avalikud veekraanid ja ka võimalused oma topsi loputamiseks.

Korduvkasutus üritustel vähendab juba oluliselt nende keskkonnajalajälge, ent jäätmete teke on siiski paratamatu, olgu nendeks siis bio- ja pakendijäätmed või hoopis taara. Biojäätmete eraldi kogumine muutus kohustuslikuks juba 2023. aastal. Sel aastal hakkas kehtima segaolmejäätmete ringlussevõttu toetav nõue, et segaolmejäätmete kogumismahutitesse on keelatud panna liigiti kogutavaid jäätmeid.

Kõike seda arvesse võttes on loomulik, et ka kultuuriüritustel kogutakse ja sorteeritakse jäätmeid liigiti. Jäätmete käitleja peaks esitama peale ürituse toimumist ka raporti kogutud jäätmete kaalust ning ringlussevõtu osakaalu kohta, nii on ürituste korraldajatel ees selge pilt tekkinud jäätmetest ning tänu sellele võimalik leida uusi võimalusi ürituste veelgi kestlikumaks muutmiseks.

Sõidujagamine ja säästlikud liikumisviisid

Kultuurikorralduses on võimalik transporti korraldada keskkonnasõbralikult. Esiteks peaks külalisi teavitama keskkonnasõbralikest transpordivõimalustest ning nende puudumisel võiks ürituse korraldaja mõelda alternatiivide peale nagu sõidujagamise soodustamine, eribuss üritusele vm.

Autostumise vähendamine üritustel tähendab ka külastajatele vähem stressi, sest puudub vajadus otsida autole parkimiskohta, tegeleda parkimistasudega jne. Hea näitena meenub Arvamusfestival, kus on igal aastal püsti nn sõidujagamise tahvel, millel saavad endast märku anda autojuhid ja küüdisoovijad. Paljudel üritustel teevad inimesed ka omaalgatuslikult sotsiaalmeedias gruppe, kus otsitakse üritustele küüti või majutust.

Kui üritus toimub suuremas keskuses, peaks seal olema ka rattaparkla ning rataste lukustamise võimalus. Ja eelnevatest punktidest vähem oluline pole ka ligipääsetavuse tagamine, et luua külastajatele võrdsed võimalused osavõtuks.

Nagu selgus 2022. aasta uuringust, peitub kultuurikorralduse suurim jalajälg just energiakasutuses. Olenevalt aastaajast on energiakasutusel erinev tähendus ning kevad- ja suvehooajal võib olla kultuuri suurim jalajälg keskkonnale hoopis väliürituste logistika tõttu. Ka Tartu 2024 keskkonnahoidlike ürituste korraldamise juhend rõhutab energiakasutuse planeerimise ja reguleerimise tähtsust, võimalusel peaks üritustel eelistama taastuvenergiat ja energiatõhusaid seadmeid. Säästliku inventari võib-olla üks tuntumaid näiteid on kevad- ja suvehooaja üritustel kasutatavad pumbaga kätepesujaamad.

Selleks, et kõik ülalmainitu sujuks ka praktikas kenasti, on oluline veel välja tuua kaks asja. Esiteks kogukonna ja ümbruskonnaga arvestamine. Mitte ainult pole ürituste korraldamisel oluline vältida silmaga nähtavat keskkonnakahju, vaid ka heli- ja valgusreostust, mis võib ilma teavitust edastamata häirida ümbritsevaid elanikke ja kogukonda.

Ja teiseks kommunikatsioon. Ürituste keskkonnasõbralikuks kujundamine võtab omajagu harjumist. Seepärast on eriti oluline selgelt väljendada üritusega seonduvaid keskkonnahoiu reegleid korraldajatele, seotud partneritele ja külastajatele. Ühine arusaam keskkonnahoiu vajadusest kultuurivaldkonnas viib meid puhtama keskkonna suunas sammukese lähemale ja seab eeskuju ka teistele valdkondadele.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: