Kaupo Karba: ühekordsete nõude keelu järel on oluline ringlussevõtt

Hiljuti keelati ühekordsete plastnõude kasutamine Tallinna avalikel üritustel ja järgmisest aastast kehtib sama keeld üle Eesti. Need otsused on kindlasti vajalikud, kuid nendega kaasneb ka mitmeid asjaolusid, millest tuleb teadlik olla ja millega peab arvestama, kirjutab Kaupo Karba.
Alates sellest suvest ei tohi Tallinnas toimuvatel avalikel üritustel pakkuda süüa-juua ühekordse kasutusega nõudest, olenemata sellest, kas need on valmistatud plastist või millestki muust. Selline nõue kehtib alates järgmisest aastast kogu Eestis.
See iseenesest hea mõte tekitab ka mitmeid küsimusi, näiteks millist pakendit ikkagi võib kasutada ja kuidas koguda kokku kasutatud nõusid. Samuti on termin "avalik üritus" praegu veel ebamäärane.
Oluline on teada, et ühekordse kasutusega nõude alla loetakse ka komposteeruvad pakendid, kuigi need koormavad keskkonda vähem.
See on tekitanud teatavat segadust, sest kompostiks muutuv pakend tundub ju loodusele ohutum kui ühekordse kasutusega plast. Sellest hoolimata on komposteeruvad nõud tegelikult ühekordselt kasutatavad, sest nende tootmiseks on vaja uut ressurssi, st neid ei saa ümber töödelda ja saadud materjali kasutada uuesti korduskasutatava nõu tegemiseks. Seega on ainult loogiline, et ka nende kasutust tuli seadusega piirata ja nii sobivadki alates sellest aastast avalikele üritustele ainult nõud ja pakendid, mida saab ilma kvaliteedis kaotamata kasutada mitu korda.
Oluline on ringlussevõtt
Seadusandja eeldab, et ühekordsete nõude keelamisega võetakse kasutusele korduskasutatavad nõud ning sellega on eesmärk täidetud. Oluline on aga ka mõista, et lihtsalt ühekordse nõu asendamine kordusnõuga ei tekita positiivset keskkonnamõju, kui kasutusele võetud kordusnõu ei leia korduvat kasutust.
Näiteks ei saa väita, et korduskasutuspakendi keskkonnamõju (juhul kui ringlussevõtu määr peaks olema 50 protsenti) on madalam ühekordsest nõust (juhul kui kogumismäär on 95 protsenti ja materjal suunatakse taaskasutusse).
Seega on oluline efektiivselt lahendada kasutatud nõude kokku kogumise, pesu korraldamise ja uuesti ringlusesse suunamisega seotud kitsaskohad. Nii nagu oleme pandiga joogipakendite tagastamise teinud tarbijate jaoks võimalikult lihtsaks, nii peaks see olema ka pandinõude puhul. Ainuüksi lootus, et hoolimata korraliku infrastruktuuri puudumisest tagastatakse kõik taaskasutatavad pakendid alati õigesse kohta, ei pruugi täide minna.
Suveürituste kontekstis toimib kõige paremini selline lahendus, et kasutatud nõud tagastatakse sündmuse ajal võimalikult kiiresti. Nii jõuavad nõud kiiresti pesumajja ja pesu on efektiivsem. Kui nõud on olnud kaua määrdunud (näiteks kui mitmepäevase ürituse raames tagastatakse rendinõud viimasel päeval) siis ei pruugi neid enam piisavalt puhtaks saada. Sellise mudeli puhul on positiivne ka see, et pea kõik (Panditopsi kogemusel ca 95 protsenti) kasutatud nõudest tagastatakse ja suunatakse pärast hoolikat pesu uuesti ringlusesse ning seda korduvalt.
Mitte ainult seadusandja mure
Uue süsteemi rakendamine ei ole lihtne ei ürituse korraldajatele ega toitlustajatele. Korduskasutatavad nõud tuleb pärast tarvitamist suures mahus kokku koguda, need tuleb pesta, desinfitseerida ja uuesti ringlusesse suunata. Selleks on vaja sobivat infrastruktuuri, efektiivset logistikat ja töökindlaid pesulahendusi.
Seadusemuudatus sunnib osapooli oma tegevusi ka oluliselt rohkem planeerima ja neisse investeerima, et puhtad tooted oleksid alati piisavas koguses olemas ja kasutatud nõud jõuaksid operatiivselt pessu ning sealt juba järgmisele festivalile. Kuid see ei peaks olema ainult seadusandja mure ja ülesanne, vaid kõik osapooled peaksid ka ise põhjalikult läbi mõtlema, kuidas väikseima keskkonnajalajäljega toimetada. Sest me kõik elame ju ühes ja samas Eestis.
Kuni kõik pole veel viimseni selge, loodan, et kohalikud omavalitsused tahavad ja suudavad oma lähikonna ettevõtjatele ikkagi hea nõuga abiks olla.
Kokkuvõtteks võib öelda, et keskkonnaministeeriumi algatus ühekordsete nõude kasutamise keelustamiseks avalikel üritustel on positiivne samm keskkonnasäästlikuma tuleviku suunas. Siiski on oluline, et muudatused ei toimuks kiirustades ning kõik seotud osapooled saaksid piisavalt aega ettevalmistuseks ning süsteemi terviklikuks juurutamiseks.
Samuti on oluline, et muudatused põhineksid terviklikul keskkonnamõju analüüsil ning et otsused oleksid läbimõeldud ja kaalutletud. Loodan, et antud algatus on vaid esimene samm terviklikuma keskkonnapoliitika suunas ning tulevikus võetakse arvesse kogu pakendite elutsüklit ning otsuseid tehakse keskkonnasäästlikuma tuleviku huvides.
Taustainfo
- Alates 1. juunist 2023 peab Tallinnas korraldatavatel avalikel üritustel serveerima toitu ja jooki üksnes korduskasutatavates anumates (nt joogitopsid, taldrikud, kausid) ning kasutatakse üksnes korduskasutatavaid söögiriistu (nt noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad). Lubatud on kasutada ühekordselt kasutatavaid joogikõrsi, segamispulki ja kokteilikaunistusi, mis ei koosne plastist (sh biopõhisest plastist), oksüdantide toimel lagunevast plastist või biolagunevast plastist
- Alates 1. jaanuarist 2024 on kogu Eestis lubatud avalikel üritustel kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu.
Toimetaja: Kaupo Meiel