Pakosta: uus Euroopa sotsiaalmeedia määrus vastab Eesti soovidele rohkem
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ütles "Aktuaalse kaamera" otsestuudios, et uus sotsiaalmeedia määrus, ehk turvalise internetikasutuse määrus (EU KIDS ACT) vastab varasemast rohkem Eesti soovidele, sest paneb rohkem vastutust platformidele.
Paketis on muuhulgas ettepanekud keelata alla 13-aastastel sotsiaalmeedia kasutamine ning kohustada veebiteenuseid pakkuvaid ettevõtteid looma lastele turvalised kontod.
Pakosta ütles, et enne teadvustamist, et ka Eesti noored saavad sotsiaalmeediakeelu, tuleb läbirääkimisi jätkata.
"Loomulikult me peame neid läbirääkimisi kõigepealt, enne kui me üldse mingi õigusaktini jõuame. Ja me oleme siiamaani olnud selles ikkagi väga edukad. Kui ma vaatan seda praegust ettepanekut, on see algsest oluliselt muutunud – ja muutunud just selles suunas, mida Eesti tahab. Meie tahame, et platvormid peavad muutuma," rääkis Pakosta.
Pakosta rõõmustas, et Eesti on suutnud kogu määruse idee suunda muuta.
"Me räägime olukorrast, kus sotsiaalmeedia on teatud olukordades ohtlik. See on umbes nagu buss, millel on katkised pidurid – mõnikord juhtub õnnetus, mõnikord ei juhtu, aga pidurid on katkised. Sellisel juhul ju ei öelda, et me lapsi bussi ei lase, aga kõik teised sõitku edasi. Me tegelikult ütleme, et see buss peab oma pidurid korda tegema. Samamoodi me ütleme platvormidele, et nemad peavad muutuma. Nad ei tohi ka 18-aastaseid aheldada sotsiaalmeedia külge, inimeste vaimset tervist rikkuda, mitte üheski vanuses. Sotsiaalmeediaplatvormid peavad muutuma. Ja kui need platvormid on turvalised, võiksid lapsed seal ikkagi oma eneseväljendust kasutada," rääkis Pakosta.
Lapsevanema ja lapse ühise konto kasutamist Pakosta realistlikuks ei pea. "Rääkida nüüd sellest, et lapsevanem 15-aastasel või 13-aastasel vaatab kõiki tema sõnumeid ja neil on ühine konto – ma arvan, et see ei lähe töösse," sõnas ta.
"Me näeme tegelikult ka Austraalia näite pealt, et Austraalia juba muudab seadusi jälle samas suunas, nagu me Eestis koos teadlastega oleme välja pakkunud, et platvormid peavad muutuma. Loomulikult inimesi tuleb kaitsta, lapsi tuleb kaitsta, aga selleks tuleb meil seada reeglid, et platvormid ei tohi niimoodi inimesi aheldada," ütles Pakosta.
Kas aga Euroopa saab platvormidest jagu? "Meil on 450 miljonit inimest Euroopa Liidus. Ka teised riigid tulevad sellega kaasa, nagu me näeme – juba tõesti Austraalia jõudis samasse kohta. Me vajame rahvusvahelisi reegleid selleks, et inimesi kaitsta – lapsi eeskätt, aga ka kõiki inimesi," vastas Pakosta.
Pakosta rõhutas veel, et vanusepiirang ei ole lahendus. "Vanusepiirang saab lahendada olukorda siis, kui sa lähed poodi, midagi ostad, pärast kontrollitakse, kas sul see aine veres on või mitte. Praegu me räägime sellest, et inimesed loevad midagi – me paneme lugemisele või pildi vaatamisele vanusepiirangu ette. See ei ole kuskil maailmas siiamaani töötanud," ütles Pakosta.
"Ma olen väga rahul umbes poolega sellest ettepanekust just sellepärast, et see vastab sellele, mida me oleme Eestis tahtnud. Platvormid peavad muutuma nii, et nad enam ei kahjustaks lapsi ega ka mitte täiskasvanuid," lõpetas ta.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Allikas: Intervjueeris Astrid Kannel










