Kaitsepolitsei endise asejuhi Martin Arpo sõnul on korruptsiooni tõendamine keerukas ja ajakulukas.

Samuti mainis ta, et Eestis on kriminaalmenetlusliku kohustuse põhimõte ehk kriminaalkahtluse korral on kohustus menetleda.

Jälitamine on tema sõnul viimane abinõu.

"Ma ei ole nõus, et õigeksmõistev kohtuotsus viitab sellele, et eeluurimises on olnud vajakajäämine," sõnas Arpo. Ta lisas: "Selleks kohus ongi, et oleks neutraalne pilk, mis vaataks asitõenditele otsa. See ongi normaalne kriminaalmenetlus."

Vandeadvokaat Oliver Nääs ütles, et pikk kohtuprotsess õigeksmõistva otsuse puhul on ülekohus.

Tema sõnul jäävad pikad kohtuprotsessid inimese elu defineerima.

Ta märkis ka, et õigeksmõistvate kohtuotsuste puhul ei ole isikutele ettenähtud hüvitisi.

"Kui prokuratuur saadab asja kohtusse, siis ta peab võtma vastutuse," ütles Nääs.

Riigiprokurör Alar Lehesmetsa sõnul on kohtu ülesanne anda prokuröridele konstruktiivset kriitikat.

Tema sõnul tunneb iga prokurör vastutust, kui menetlus kaua kestab.

Õigeksmõistev otsus ei viita tema sõnul prokuröri poolt tehtud veale. "Mina ei sooviks elada riigiks, kus on kõik otsused süüdimõistvad," ütles ta.

Korruptsiooniasjas on tema sõnul keskmine menetlusaeg poolteist aastat, mida saaks kiirendada menetlusõigust muudes.

Riigikohtunik Heili Sepa sõnul määrab kohtumenetluse pikkuse tõendite maht ning süüdistuse konkreetsus. "Sageli on tunne, et kohtu ette võiks jõuda kontsentreeritum materjal," ütles ta