Kolm omavalitsust, Räpina, Põlva ja Tartu linn pöördusid möödunud aasta lõpus riigikohtusse, sest nende hinnangul ei vastanud riigikogus vastu võetud hooldereform põhiseadusele.

Omavalitsused tõid välja, et reformi järel pidid omavalitsused hakkama tasuma kõigi hooldekodude klientide eest vähemalt osaliselt hooldekodude arveid, sõltumata teenust vajavate inimeste või nende lähedaste varalisest seisust.

Omavalitsused märkisid riigikohtusse pöördumisel, et sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega kohaliku omavalitsuse üksustele pandud kohustused on riiklik ülesanne, mille rahastamiseks vahendeid riigieelarvest ette nähtud ei ole. Samas põhiseadus näeb ette, et kui omavalitsus peab riiklike kohustusi täitma, tuleb neid ka riigieelarvest rahastada.

Kui tavapäraselt lahendab selliseid küsimusi riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, siis praeguses asjas saatis kolleegium küsimuse lahendamise riigikohtu üldkogule.

Kolleegim põhjendas otsust sellega, et küsimus kas hoolekande rahastamine on riiklik või kohalik ülesanne ja kuidas on ülesande rahastamine põhiseaduspärane, siis on otsusel suur ühiskondlik kaal ja võimalikud pikaajalised mõjud omavalitsuste rahastamisele.

Üldkogu on riigikohtu kõrgeim organ, millesse kuuluvad kõik 19 riigikohtunikku. Üldkogu kutsub kokku ja selle istungeid juhatab riigikohtu esimees.