Head vabariigi aastapäeva meile kõigile! Oleme vabad ja iseseisvad, saame elada turvaliselt ja tervena oma maal. See on paras ime ja õnn. Seda tuleb hinnata ja nautida iga päev ja teha omalt poolt kõik, et see saaks jätkuda ka tulevikus.

Arstina saan rääkida tervisest. Meil kõigil on tervisest ja haigusest oma ettekujutus. Ametliku seletuse mõistele "tervis" on maailma terviseorganisatsioon sõnastatud nii: tervis, see ei ole ainult haiguse puudumine, vaid ka täielik vaimse ja füüsilise heaolu seisund. Kõlab veidi lohisevalt, kuid mõte selge – kuskilt ei valuta, uuringud korras, oleme rahul iseenda ja maailmaga.

Arvatakse, et inimese tervis sõltub ainult arstidest, ise ei peagi muud tegema, kui tulema arsti vastuvõtule ja võtta määratud ravimeid. On leitud, et meditsiinist sõltub inimese tervis ainult kümme protsenti, osa on pärilikkusel, kuid veelgi suurem osa on inimese enda valikutel ja panuses oma tervisesse.

Mitte keegi teine ei saa inimese eest tervislikult süüa ega liikuda ja tegeleda vaimse tervise tugevdamisega. Kui see jääb tegemata õigel ajal, on tulemuseks kõik peamised tänapäevase ühiskonna terviseprobleemid – rasvtõbi, südame-kopsude-veresoonkonnahaigused, suhkruhaigus, liigeste kulumine, kurvameelsus ja liigne ärevus.

Pidupäev on hea selleks, et vaadata seda, mis on hästi, ja ka seda, mida saaks parandada, miks mitte ka veidi unistada.

Hästi on see, et Eesti elu on kenasti edenenud kõigis valdkondades. Arenenud on haridus, teedevõrk, transport, kultuur ja meditsiin. Paljud väärikamas eas inimesed on öelnud otse, et elame paremini kui kunagi varem.

Nüüd aga sellest, mis teeb muret. Eesti on aastate eest reforminud meditsiinisüsteemi nii, et meil töötab tuhatkond äriühingut. Perearstiasutusi rahastatakse pearahapõhiselt, eriarstiabiasutusi aga teenusepõhiselt. Perearstile toob see kaasa palju mittemeditsiinilist tööd, mida nõuavad ruumide haldus, varustus, töölepingud, raamatupidamine, arvutivõrk.

Palju aega kulub meditsiinibürokraatiale, raviarvetele ja saatekirjade koostamisele, aruandlusele, samade andmete esitamisele erinevatele asutustele. Diagnostilise aparatuuri soetamine ja protseduurivõimaluste arendamine jääb tagaplaanile.

Noor perearst sooviks töötada meeskonnas ja valmis ruumides, teha arstitööd, mitte olla ettevõtja. Eriarstiabiasutusi rahastatakse teenusepõhiselt, majandatakse paremini siis, kui on palju haigeid ja uuringuid. Tulemuseks on aga järjekorrad eriarstide vastuvõtule, sageli ei jää patsiendil muud üle, kui pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.

Kiirabimeedikute tööd juhib algoritmide alusel töötav häirekeskuse meditsiinilise hariduseta töötaja. Võib juhtuda, et kommunikatsioon patsiendi, perearsti, kiirabi ja haigla vahel võib olla halb, kannatajaks on aga nõrgem lüli, abivajaja. On leitud, et kaks kolmandikku kiirabi, EMO ja eriarstide patsientidest peaksid pöörduma perearsti vastuvõtule, kuid eeltoodud kitsaskohtade tõttu ei jää patsiendil muud üle.

Kõik see toob kaasa väga palju stressi ja kriitikat teiste osapoolte aadressil. Noored kolleegid on kirjeldanud Eesti raviasutustes valitsevat toksilist ehk mürgist õhustikku ning see on välismaale tööle asumise üks põhjustest.

Nüüd aga võiks veidi unistada. Väidan, et maksumaksja senise maksukoormuse juures võiks märksa paremini toimida ühtne riiklik meditsiinisüsteem, kus valitseks ühiselt kokku lepitud koostöö ja tööjaotus. Hakkaks tööle hea meditsiinikorralduse kuldreegel: õige patsient, õigel ajal ja õiges kohas.

Ülioluline on hea varustuse, protseduuride, hambaravi, apteegi ja patsienditranspordiga tervisekeskuste võrgustik, see oleks tugeva meditsiinikorralduse vundament. Patsiendi edasisuunamine toimub vajadusepõhiselt ehk e-konsultatsiooni vahendusel, oluliselt lüheneksid ooteajad. Meediku töötasu sõltuks tema erioskustest ja töökogemusest. Valusalt kulunud aeg mittemeditsiinilisele tööle asenduks ajaga patsiendi hüvanguks ja enesetäienduseks. Paljud väärikas eas kolleegid on ohanud: millal saaksid Eesti arstid taas ühe mütsi alla, töötame ju kõik ühise eesmärgi, patsiendi heaolu nimel.

Mida võiks soovida patsientidele?

Tervis on aare, mille lihvimine ja hoidmine algab varasest lapseeast. Eeskujuks on vanemad, abiks kooli terviseõpetuse ja kehalise kasvatuse tunnid. Võiks ka mõelda sagedamini sellest, mis on tõesti tähtis – head suhted oma lähedaste ja iseendaga, hobid ja kosutav puhkus. Paljud küpsemas eas mehed on noorusaastate elupõletamist meenutades öelnud, et lähedusest, armastusest ja kodusoojusest piisaks.

Elagu Eesti!