Iirimaa lükkas ülekaalukalt tagasi kavandatud muudatused seoses oma põhiseaduses perekonna ja naistega seotud viidetega. Perereferendumil osalenutest 67 protsenti ei toetanud muudatust ja 74 protsenti seisis vastu hooldusmuudatustele.

Põhiseadusmuudatused oleks kohandanud perekonna ja naise rolli määratluse tänapäeva arusaamadele vastavaks. Pere- ja hooldusmuudatuseks nimetatud ettepanekutega taheti muuta Iirimaa 1937. aasta põhiseaduse paragrahvi 41.

Esmalt paluti kodanikel toetada laiemat perekonna mõistet, mis ei hõlma enam üksnes abielul, vaid ka paaride ja nende laste kestvatel suhetega kooselu. Teise ettepaneku eesmärk oli muuta põhiseaduse vananenud viide naise rollile kodus ja laiendada see kõigi perekonnaliikmete vastastikusele hoolitsusele.

Iiri põhiseadus koostati ajal, mil riigis valitses range katoliiklus, mis määras nii ühiskondlikku kui eraelu.

"Ma arvan, et praeguseks on selge, et referendumid pere ja koduse elu paragrahvide muutmiseks said lüüa," ütles peaminister Leo Varadkar pressikonverentsil Dublinis.

Kriitikute sõnul oli kampaania ebaselge ja segadust tekitav, hämmastades valijaid ja võõrandades edumeelseid liitlasi, vastandlikult 2015. aasta samasooliste abielureferendumile ja 2018. aasta abordireferendumile, mis rõhutasid Iirimaa ilmalikku ja liberaalset ümberkujunemist.

Reedel oli valimisaktiivsus 44 protsenti, mis on järsk langus 2018. aasta 64 protsendilt.

Dublini Tehnoloogiaülikooli poliitikateadlase Yvonne Galligani sõnul olnuks peremuudatused olnud loogiline jätk viimaste aastate pöördelistele referendumitele Iirimaal, kus veel mõne aja eest oli katoliku kirik kõikvõimas.

Põhiseaduse paragrahvis 41.2 öeldakse: "Oma koduse eluga annab naine riigile toetuse, ilma milleta ei ole ühist hüvangut võimalik saavutada." Samas lisatakse: "Majanduslikud vajadused ei tohi kohustada emasid minema tööle, jättes hooletuse oma kohustused kodus."

Muuta oli kavas ka põhiseaduse viiteid perekonnale, sest nüüdseks ei piirdu kaitse üksnes abielus perekondadega.

Referendum peeti 8. märtsil.