Suurbritannia juhitav Ühendekspeditsioonivägi on lihtsustatult öeldes Põhjala ja Balti riikide kaitsekoostöö, mille üks peamisi eesmärke on Läänemere piirkonna heidutuse suurendamine. Üheskoos välja töötatud kriisimeetmed täiendavad NATO-t ja Ühendekspeditsioonivägi peaks ohu korral olema esimene reageerija.

"Läänemeri on Suurbritannia julgeolekule ülioluline. Ma ei tõmba eraldusjoont meie Atlandi ookeani ja Põhjamere territoriaalvee ja Läänemere vahele. Oleme kõik samas operatsioonialas," ütles Suurbritannia mereväe ülem kindral Gwyn Jenkins.

Hiljuti ütles Jenkins Soome väljaandele Iltalehti, et Ühendekspeditsiooniväe raames pakutakse koostööriikidele ka oma niinimetatud tuumavihmavarju. Julgeolekueksperdi Meelis Oidsalu sõnul ei tähenda see tegelikult mingisuguse eraldiseisva garantii pakkumist ja britid pole oma senist tuumapoliitikat muutmas.

"Seda vajadust ka tegelikult ei ole, sest nende ammune doktriin näeb ette, et NATO liitlastele antakse kaitset ja see avalik doktriin ei ütle, et peab olema artikkel 5 operatsioon, et siin võib-olla tuletati meile meelde olulist asja," lausus Oidsalu.

Oidsalu lisas, et kurnamissõja või piiratud vallutussõja tingimustes on tuumarelva kasutamise lävend väga kõrgel, mistõttu peaksid britid tegelikult rohkem arendama konventsionaalseid võimeid.

"Neil oli hiljuti kaitseväe ülevaatus ja tuvastati, et määratult suur raha läheb kokkuvõttes ikkagi küsitava tuumavõime rahastamiseks ja maaväe rahastus ja osaliselt ka mereliste võimete rahastus on kehvapoolne. Doonisõjas nad on juba üht-teist ette võtnud, aga ka mitte nii palju, kui võiks," ütles Oidsalu.

Oidsalu sõnul on seetõttu õhus ka küsimus, kuivõrd kannavad britid tulevikus välja piirkondliku sõjalise liidri rolli.

Kindralmajor reservis Neeme Väli ütles samuti, et Suurbritanniat kummitab pidev ressursipuudus.

"Ka näiteks Suurbritannia plaanid, mis puudutavad brigaadi saatmist Eestisse – need ju alles mõni kuu tagasi muutusid, algselt räägiti ju soomusbrigaadist, nüüd räägitakse hoopis teistest võimetest. Ma ise arvan, et tegelikult ka see avaldus on ikkagi seotud sellega, et lihtsalt ressurssi nii palju ei ole, kui algselt plaaniti," lausus Väli.

"Ma ei alahindaks kuidagi brittide võimekusi. Pigem on meie huvides see, et nad mitte ainult ei ütleks, vaid ka teeksid. Ja ma usun, et nad ka teevad," märkis endine kaitseminister Hanno Pevkur.

Eestis on praegu 900 Briti sõdurit. Järgmisel aastal Eestisse saabuv uus kontingent on praegusest umbes 300 inimese võrra suurem.