Riigikohus tühistas Tartus Ihastes asuvate Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3a kruntide detailplaneeringud, kuna otsuses olid jäetud käsitlemata kaitsealuste taimede kaitseks vajalik puhverala ja taimede ümberistutamise võimalikkus, teatas kohtu pressiesindaja.

Ihaste puhkemetsa ligikaudu 12 hektari suurusel planeeringualal, kuhu arendaja soovib rajada 28 eramut, paikneb esimese kaitsekategooria taime mägi-piimputke püsielupaik.

"Mägi-piimputk ei ole tavaline umbrohi, vaid esimese kategooria kaitsealune liik. Selle elamukruntide vahetus läheduses on moodustatud püsielupaik, see on tema kaitseks loodud kaitstav loodusobjekt. Tegevuskavas on ette nähtud, et peab olema vähemalt 15 meetrit puhverala, see oli kontrollimata jäänud, kus täpselt see puhverala vajalik oleks," selgitas riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving "Aktuaalsele kaamerale".

Tartu linn ja MTÜ Ihaste Elanike Liit vaidlesid kohtus muuhulgas selle üle, kas Tartu linn on omistanud maaomanike huvidele liiga suure kaalu ning kas keskkonnamõjud on piisavalt välja selgitatud ja arvesse võetud.

Riigikohtu halduskolleegiumi hinnangul ei omistanud linn [planeeringut taotlenud] maaomanike huvidele liiga suurt kaalu. Kolleegium selgitas, et informaalne suhtlus maaomanikega on planeerimisprotsessi loomulik osa, kuid rõhutas, et selline suhtlus peab olema läbipaistev ja selle raames sõlmitavad kokkulepped peavad olema avalikud.

Hinnates seda, kas keskkonnamõjud on piisavalt analüüsitud, jõudis aga kolleegium järeldusele, et linn on jätnud välja selgitamata, kui lähedal püsielupaiga piirile taimed kasvavad ja kas taimede ümberistutamine oleks põhimõtteliselt võimalik. Seetõttu ei saa välistada planeeringu olulist ebasoodsat mõju kaitstavale taimeliigile ja pole kindel, et planeeringut on võimalik ellu viia, tõdes riigikohus.  

Riigikohus mõistis Tartu linnalt MTÜ Ihaste Elanike Liit kasuks välja menetluskulude katteks 15 000 eurot.

Linn: kohus on muutmas kaitsealuste taimede kaitse praktikaid ja suuniseid

12 hektari suurune mets Tartu linnas on täies ulatuses eramaa ning maaomanike soov on sinna ehitada 28 uut elamut. Kohalikud elanikud hakkasid plaani vastu allkirju koguma juba kuus aastat tagasi ja käisid läbi ka kõik kohtuastmed. Riigikohus tõi Ihaste elanike liidule nüüd edu.

"Selline otsus võimestab kogukondi, ma arvan, üle Eesti. Omavalitsus, arendajad peavad arvestama kogukonnaga ka, kui tegemist on niivõrd suure planeeringuga," sõnas Ihaste elanik Lenne Rähn-Kuusik.

Enamiku Ihaste elanike argumentidest lükkas riigikohus ümber. Saatuslikuks sai siiski haruldane taim nimega mägi-piimputk. Tartu linnaametnikel on raske mõista riigikohtu väidet, et linn pole kaitsealuste taimede uurimisega Ihastes piisavalt tegelenud.

"Me oleme seda loomulikult teinud. Aga oleme teinud seda ekspertide abiga ja ka keskkonnaameti spetsialistide abiga. Praegusel juhul riigikohus on andnud suunise, et tuleb teha veelgi rohkem. Mis see täpselt on, seda ei selgu otsusest. Riigikohus on lihtsalt öelnud, et see, mis tehti ei olnud piisav. See, et riigikohus on hinnanud ümber ja muutmas kaitsealuste taimede kaitse praktikaid ja suuniseid, on uudne," kommenteeris Tartu linnasekretär Jüri Mölder.

"Ma tegelikult ei kujuta ette, et riigikohtu lahendi tulemusena hakkavad 79 omavalitsust keskkonnaameti kooskõlastusi kuidagi ümber hindama või peavad kaitsealuste taimede kontekstis keskkonnaametist targemad olema. Selline riigikohtu lahend mõneti on pretsedent ja paneb paljud kohalikud omavalitsused ja planeerijad raskesse olukorda," rääkis Tartu endine abilinnapea Reno Laidre.

Pilvingu sõnul oleks omavalitsus pidanud üle kontrollima, kas elamukruntide ja kaitsealuse taime püsielukoha vahele jääb vajalik puhverala.

"Linn tugines keskkonnaameti nõusolekule, et sinna piirkonda võiks elamuala moodustada, aga nüüd selle metoodika järgi, mida oleks tulnud kasutada, oleks ikkagi see 15 meetrit vajalik olnud ja vähemasti üle kontrollida, kas see on olemas. /.../ Praegusel juhul oli teemaa ette nähtud otse püsielupaiga kõrvale. Seal mingit 15 meetrit ei olnud," rääkis Pilving.

Linn ja keskkonnaamet hakkavad nüüd arutama, kuidas riigikohtu seatud nõuded täita ning seejärel algatatakse ilmselt uus detailplaneeringu menetlus.

Terav konflikt maaomanike ja kohalike elanike vahel viis lõpuks selleni, et viimased neli aastat on kõnealust männimetsa piiranud aed ja keegi sinna jalutama või tervisesporti tegema ei pääse.

"Täna me oleme huvitavas olukorras, et kui me räägime mägi-piimaputkest, siis selle kaitse tagamiseks on vaja aktiivseid tegevusi. See praegune riigikohtu lahend tähendab seda, et mõnda aega veel midagi ei toimu, aed jääb ümber ja pigem võib see tingida olukorra, kus taimed pigem hävivad," ütles Mölder.

"Just detailplaneering oleks taganud, et umbes 60 protsenti alast oleks tulnud avalikku kasutusse. Me oleme olukorras, kus see tara eemaldamine ka viibib," lisas ta.