Ihastes asuvas 11-hektarilises männimetsas kasvavad mitmed haruldased taimeliigid, mistõttu on MTÜ Ihaste Elanike Liit ka vaidlustanud sinna elamurajooni ehitamise planeeringu Tartu halduskohtus. Nüüd on aga üles kerkinud kahtlused, kas keegi on sinna sihilikult kaitsealuste taimede seemneid külvanud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Palu-karukell on selles mõttes Tartu piirkonnas tore liik, et seda liiki pole Tartu lähiümbruses ligikaudu 100 aastat leitud. Kui muude liikide levimine kinnistule on veel kuidagi võimalik, siis karukellade ise tärkamine ei ole seda mitte. See annab võimalust arvata, et need liigid on sinna levitatud," rääkis Tartu ülikooli taimeökoloogia teadur Rein Kalamees.

Keskkonnaamet pidas kahtlaseks ka üht metsa alt leitud kuklaste pesa, millel puudus maaalune osa. Samas on ja jäävad need vaid kahtlusteks, mida tõestada on keeruline.

"Tõepoolest, seda antud sipelgapesa olen ma ka ise näinud. Too on lihtsalt tuulemurru hunnikule tekkinud. Taimede osas nii palju, et tegelikult on sadu aastaid Tartu piirkonda uuritud ja siinsed liigid on Tartumaale iseloomulikud ja tõepoolest haruldased. See liigirikkus pani juba siis teadlasi imestama, tegelikult oleks aeg juba mitte imestada," selgitas MTÜ Ihaste Elanike Liit asutaja Lenne Rähn-Kuusik.

Keskkonnaameti Lõuna regiooni kaitsekorralduse spetsialist Tarmo Niitla peab taimede süsteemset külvamist ebatõenäoliseks, ent tõdeb, et kodanikuaktivistid püüavad loodusväärtusi planeeringu takistamiseks ära kasutada.

"Haljastusjäätmete vedamine metsa alla on ääretult tüüpiline tegevus. Kõige drastilisem näide oli see, et kohalikud aktivistid saatsid ametile teate karulaugu leiust, see ei ole mitte kuskilt otsast tema looduslik kasvukoht. Lähim kasvukoht on Pedja ääres, mitukümmend kilomeetrit eemal," rääkis Niitla.

Kuigi Ihaste inimesed on metsas aastaid jalutamas käinud, on tegelikult tegemist eramaaga. Tänavu jõuti siiski kompromissini, et omanik kingib kuus hektarit linnale ning ülejäänud alale tulevad krundid. MTÜ sellega siiski ei leppinud.

Nüüd on maaomanikel aktivistidest närv nii must, et otsustasid metsa 800 meetri pikkuse taraga kõigile sulgeda.

"Kümned loomad läbivad iga päev seda metsa. Kui nüüd harjumuspärasele käiguteele äkki tekib takistus, siis see loom võib heituda," ütles Rähn-Kuusik.

"Kahtlemata on halb, et suur territoorium linnast on, loodetavasti ajutiselt, aiaga piiratud ja suletud. Kui me seda planeeringut menetlesime, siis me tegelikult küll ise ei uskunud, aga sellelt aruteludelt käis korduvalt läbi mõte, et seda ala võib piirata aiaga," ütles Tartu abilinnapea Reno Laidre.

Tara juurde, mille asukoht on keskkonnaametiga kooskõlastatud, on jõudnud juba ka politsei. Nimelt on keegi käinud öösiti aiaposte välja tirimas.