Mitmed bussiettevõtted veavad endiselt reisijaid Eesti ja Venemaa vahel
Kuigi turistid Venemaalt on ära kadunud, jätkavad mitmed bussiettevõtted endiselt liinivedudega Eesti ja Venemaa vahel. Vaatamata vähenenud mahtudele on äri kasumlik, mistõttu keegi sellest vabatahtlikult loobuda ei kavatse.
LuxExpressi mahud Venemaa suunal on võrreldes sõja- ja koroonaeelse ajaga kahanenud umbes poole võrra. Tallinna ja Peterburi vahel on neil kuus väljumist päevas ning Riia ja Peterburi vahel kaks. Kuid tegevus on varasemast majanduslikult tasuvamgi. Nii käive kui ka kasum on teinud tugeva hüppe üles.
"Venemaa liinide opereerimine on olnud meie jaoks tõesti kasumlik. 2022. aastal oli Vene liinide opereerimisest tulnud kasum 2,7 ja 2023 esialgne number on kuue miljoni tuuri," lausus LuxExpressi Eesti äri juht Ingmar Roos.
Mullusest kasumist lõviosa andis Helsingi-Peterburi liin. Kuna see on ära langenud, on ka nende kasumiootus tänavuseks aastaks väiksem.
Ent rebimine Venemaa turu pärast on tihe.
Baltic Shuttle on üks ilmselt viiest Eesti ettevõttest, kes endiselt bussireise Venemaa vahet korraldavad.
"Märtsi tulemused on meil võrreldavad mulluse juuniga, aga suvine aeg on alati hea. See on seotud eeskätt suletud Soome piiriga. Enamik meie klientidest on transiitreisijad ja neist enamik on pärit Soomest," ütles Baltic Shuttle'i juhatuse liige Igor Pashchuk.
Baltic Shuttle sõidab Tallinnast nii Peterburi kui ka Pihkvasse. Päevas on neli väljumist.
"Pihkva liinil ei ole reisijate hulk peaaegu üldse vähenenud, see on püsinud. Enim sõidavad Eesti elanikud oma sugulastele Pihkvasse külla. Peterburi liin aga õitseb seetõttu, et Soome piir sulgus," lausus Pashchuk.
Kui LuxExpress on suurima turuosaga, siis edasi läheb turuosaliste vahel vaidluseks, kes suurem on. Baltic Shuttle'i käive oli mullu Vene suunal miljon eurot ja kasum 300 000, nemad hindavad oma turuosa suuruseks 30 protsenti. Ecolines, kellel on alles jäänud üks-kaks väljumist Tallinna ja Peterburi vahel, peab aga ennast suuruselt teiseks. Praegu keskenduvad nad positsiooni hoidmisele.
"Käibest Venemaa marsruut moodustab ikkagi märkimisväärse osa. Kui eelnevalt on olnud seitse väljumist, siis nüüd me oleme minimaalselt üks-kaks hoidnud, rohkem ei ole vajadust, rohkem ei ole meie poolt ka soovi," lausus Ecolinesi juhatuse esimees Elis Kovaljov.
Lisaks sõidab Tallinnast Peterburi ja Pihkvasse Anniston ning Pärnust Peterburi Presto. Keegi turuosalistest vabatahtlikult oma Vene ärist loobuda ei taha.
"Me ei näe hetkel põhjust, miks me peaksime liini sulgema, kui mõlema riigi ministeeriumid on seda liini lubanud käigus hoida. Juhatuse esimehena minu töö on ettevõtet elus hoida ja ettevõtet tegusana hoida," nentis Kovaljov.
"Need vedajad, kes praegu sõidavad, on aastaid vedanud. On lootus, et Venemaa agressiooniriigi ajajärk ikkagi lõppeb. Ja keegi ei taha siis enda kliendisuhteid, turuosa siis ära anda," lausus Roos.
Toimetaja: Marko Tooming