Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduseelnõu (414 SE) eesmärk on langetada aktiivse valimisõiguse (õigus valida) iga Euroopa Parlamendi valimistel 18. eluaastalt 16. eluaastale ning passiivse valimisõiguse (õigus kandideerida) iga 21. eluaastalt 18. eluaastale, öeldakse eelnõu seletuskirjas.

Sellega soovivad eelnõu algatajad kaasata senisest enam noori inimesi Euroopa asjade arutamisse ja otsustamisse ning kuna Euroopa Parlamendi valimistel osalemine mõjutab ka Euroopa tasandi otsuseid, mis puudutavad noorte huve, vajadusi ja tulevikku, siis julgustab see neid rohkem osalema aktiivse kodanikuna ühiskonnaelus, usuvad muudatuse algatajad.

Seletuskirjas tõdetakse ka, et Eesti põhiseadus ei reguleeri Euroopa Parlamendi valimisi, neid reguleerib Euroopa Parlamendi valimise seadus, mille kohaselt on hääletamisõigus Eesti kodanikul, kes on valimiste päevaks saanud 18-aastaseks ning ka Eesti kodakondsust mitteomaval Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18- aastaseks, kelle püsiv elukoht on Eestis ja kellelt tema päritoluriigis ei ole hääletamisõigust ära võetud. Sama seaduse kohaselt on kandideerimisõigus Eesti kodanikul ja siin alaliselt elaval EL-i kodanikul, kes on valimispäeval vähemalt 21-aastane.  

Eelnõu seletuskirja kohaselt on valimisea kehtestamine ühiskondliku kokkuleppe ja poliitilise otsustuse küsimus ning tuuakse välja, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleõiguslike valijate iga juba langetatud 16-eluaastale, kui 2017. aastal said vähemalt 16-aastased noored Eestis esmakordselt osaleda valijatena kohalikel valimistel.

Valimisea langetamine kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on positiivselt noorte seas vastu võetud ja kasvatanud aktiivset elektoraati, rõhutatakse samas. "Puudub veenev põhjendus, miks peaks Euroopa Parlamendi valimisea, erinevalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseast, säilitama kõrgemana. Vähemalt 16-aastased inimesed on ka ise huvitatud ühiskonnaelus kaasa löömisest ja saavutanud piisava haridustaseme, et mõista poliitilisi küsimusi ja nende otsuste mõju ühiskonnale. Neil on omandatud üldised teadmised demokraatia põhimõtetest ja kodanikuõigustest. Valimas käimine on kodanikuhariduslik praktiline kogemus koolis õpitud teoreetiliste taustateadmiste kõrvale," seisab seletuskirjas.

Eelnõu algatajad leiavad, et kuna Eesti rahvastik on vananemas, siis sellest tulenevalt on poliitiline kaasatus ja otsustusõigus kallutatud üha enam eaka valijaskonna poole. Seeläbi langetab üha vanem valijaskond otsuseid noorte elu puudutavates küsimustes. Algatajad usuvad, et valimisea langetamisega kaasneb noorte teemade tõusmine senisest rohkem ühiskondlikku fookusesse ja aitab parandada demograafilist tasakaalu valijaskonnas.

Samas juhitakse ka tähelepanu sellele, et mitmed õigused-kohustused juba antakse noortele enne 18. eluaastat. Nii näiteks saab 14-aastast võtta vastutusele tehtud väär- või kuriteo eest; vähemalt 15-aastaseks saanu saab abielluda; 16-aastane isik võib taotleda B-kategooria juhilube. Ka petitsiooniõigus on antud vähemalt 16-aastastele isikutele.

Siseministeeriumi statistika järgi oli 2021. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel 16-17- aastaste valijate nimekirjas 26 813 isikut, mis moodustas hääleõiguslike elanike koguarvust umbes 2,5 protsenti. Pabersedelil hääletas nimetatud vanuserühmast 6440 valijat. Arvestades, et elektrooniliselt hääletanuid oli kokku umbes 47 protsenti hääletajatest, siis võib eeldada, et samas suurusjärgus, või noorte IT-teadlikkust arvestades veelgi rohkem, võis olla ka elektrooniliselt hääletanud noori. Seega on võimalik 14 000-15 000 valija lisandumine Euroopa Parlamendi valimistel.

Seletuskirjas tuuakse ka välja, et 16-aastased saavad Euroopa Parlamenti valida ka Belgias, Saksamaal, Maltal ja Austrias, Kreekas on see 17 eluaastat, ülejäänud liikmesmaades 18 aastat.

Seaduse jõustuks vastuvõtmisel 2025. aasta 1. jaanuaril ning seda rakendatakse esmakordselt 2029. aasta Euroopa Parlamendi valimisel.

Eelnõu algatajad olid riigikogu 45 liiget koalitsioonierakondadest Reformierakonnast, Eesti 200-st ja Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast. Samade erakondade Euroopa Parlamendi valimiste programmis kutsutakse üles alandama eurovalimiste vanusepiiri 16 eluaastale.

Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmiseks on nõutav riigikogu koosseisu häälteenamus ehk vähemalt 51 häält.

Kuna riigikogu valimistel hääletamise vanusepiir on määratud põhiseaduses, on selle muutmine keerulisem.