Valimisringkondadest valimiseani – ees võivad seista suured muutused
Koalitsiooni loovad poliitikud on valmis muutma 20 aastat paigal püsinud valimisringkondade piire. Ilmselt on nad valmis muutma ka riigikogu valimiste vanusepiiri. Reformierakonna soovitud Vene kodanikelt hääleõiguse võtmisega läheb aga keeruliseks vaatamata sellele, et suurim opositsioonierakond EKRE lubab vajadusel põhiseaduse muutmisel abikäe ulatada.
Ehkki valimisringkondade piire pole 20 aastat nihutatud, on oluliselt muutunud nende mõju valimistulemusele. 2003. aasta riigikogu valimistel oli Harju- ja Raplamaal koos Tallinnaga 38 mandaati. Tänavu otsustasid kahe maakonna elanikud 47 mandaadi saatuse.
Seitsmes ringkonnas on mandaate vähemaks jäänud, kusjuures Ida-Virumaa ja Järvamaa on kaotanud koguni kaks mandaati. Mandaatide jaotus on muutnud koos elanike liikumisega, et iga üksiku hääle kaal püsiks sarnane. Kuid vabariigi valimiskomisjon on aastaid juhtinud tähelepanu sellega seotud probleemidele.
Valimiskomisjoni juht Oliver Kask tõi näite viie mandaadiga Lääne-Virumaalt. "Kui seal on üksikkandidaadil vaja saada kuskil 20 protsenti häältest, siis Harju- ja Raplamaal kõigest seitse-kaheksa protsenti," sõnas Kask.
Lääne-Virumaal tuli elavalt välja ka teine väikeste ringkondade mure. Viiest mandaadist jagati seal välja kaks. Ülejäänud hääled kanti üleriigilisse kompensatsioonimandaatide potti. Ehk mida väiksemad on ringkonnad, seda enam sõltub riigikogu koosseis üleriigilistest nimekirjadest.
"Mis ei kujune nii väga valijate antud häältest lähtudes, vaid erakonna enda sisemistest otsustest, keda nad oma nimekirjas ette- või tahapoole panevad," rääkis Kask.
Samas ei pruugi praegusest olukorrast võita ka suurte piirkondade valijad. Näiteks 16 mandaadiga Harju- ja Raplamaal seadsid paljud erakonnad üles oma kõige populaarsemad poliitikud.
"Kohalikel poliitikutel on võib-olla sellevõrra raskem sinna kandideerima pääsedagi. Mandaadid lähevad sellistele üleriigiliselt tuntud inimestele," märkis Kask.
Valimisringkonnad tehakse ringi, aga kuidas?
Uut valitsust loovad poliitikud on kinnitanud, et pärast 20-aastast vaheaega hakatakse valimisringkondade piire nihutama. "See tuleks võimalikult kiiresti teha, et järgmisteks riigikogu valimisteks jõuaks inimesed selle mõttega harjuda, millised siis uued ringkonnad on," rääkis Reformierakonna juhatuse liige Hanno Pevkur.
Küsimusele, millised, veel kellelgi vastust ei ole. Praegu opositsioonis jätkav Keskerakond pakkus neli aastat tagasi välja lahenduse, mille järgi jääks endiselt alles 12 ringkonda, aga nii, et Raplamaa haagitaks Harjumaa küljest lahti ja liidetaks Hiiu-, Saare- ja Läänemaa valimisringkonnaga. Ida- ja Lääne-Virumaa ringkonnad pandaks kokku ning Tallinna moodustataks senise kolme ringkonna asemel neli. Lasnamäe saaks täiesti eraldi ringkonnaks.
Keskerakonna aseesimehe Jaanus Karilaiu sõnul oli toonane pakkumine vaid üks variant. Tema hinnangul on oluline, et probleemiga tegeletaks ja regionaalne ebavõrdsus ei süveneks.
Hanno Pevkur märkis, et Keskerakonna ettepanek võiks olla miinimum, mida teha. "Nüüd tulebki vaadata, kas võtta ette suurem struktuurne reform valimisringkondade vaates või teha ära hädavajalikud muudatused, et valimisringkondade suurused oleks võrreldavamad," sõnas Pevkur.
Tema sõnul on arutatud sedagi, missuguseid piirkondi seob kokku inimeste liikumine. "Kas näiteks Järva- ja Raplamaa oleks rohkem koos kui Järva- ja Viljandimaa. Ja võib-olla mulgid Lõuna-Viljandimaalt võiksid üldse olla koos Valgamaaga, sest ka Põhja-Valgamaal on mulgid," arutles Pevkur. "Eks erinevaid mõtteid on läbi käinud, aga praegu öelda, kus on see lõplik valik, on vara."
Ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär Eduard Odinets ütles, et muutust on vaja, kuid täpset skeemi veel kellelgi pole. Ta meenutas, et 2017. aastal pakkus vabariigi valimiskomisjon välja seitsme valimisringkonna süsteemi. "Et kõik 15 maakonda jaotuks viie ringkonna vahel ja Tallinn oleks kaks ringkonda. Kõik ringkonnad oleksid põhimõtteliselt võrdsed 12-13 mandaati," selgitas Odinets.
Ta lisas, et räägitud on kõikvõimalikest variantidest, alates sellest, et kogu Eesti oleks üks ringkond, kuni selleni, et ringkondi oleks praegusega võrreldes kaks korda rohkem. Tema teada koalitsioonilepingus täpset varianti ei sõnastata.
Helme: tasakaalukas oleks kümme mandaati ringkonnas
Selles, et praegust süsteemi tuleks muuta, on veendunud ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme. Temagi märkis, et ideaalset varianti leida on keeruline. Helme sõnul ei teeks väga väikesed ega ka liiga suured ringkonnad olukorda paremaks. Suuremate ringkondade puhul jääks alles praeguse Harjumaa- ja Raplamaa probleem, kus üleriigiliselt tuntud häältemagnetid püüavad kogu tähelepanu ja neist tagapool kandideerijad nii-öelda veetakse sisse.
"Ja puudub ka see efekt, mis praegu on, et kui sa oled Saaremaalt või Võrumaalt valitud, siis sa vähemalt teoorias pead silma vaatama oma valijale ja vastama, mida sa oled oma kodukandi jaoks seal Toompeal teinud," selgitas Helme.
Liiga väikeste ringkondade puhul tekiks aga Lääne-Virumaalt tuttav mure, kus suur osa häältest läheks hoopis erakondade üleriigilistele nimekirjadele. "Siin ei olegi nii lihtsalt seda väljapääsu, et teeme suuremaks või väiksemaks," sõnas Helme.
"Enam-vähem kümme mandaati ringkonnast on selline tasakaalupunkt, millega ollakse harjunud. Sellisel juhul on meil olemas selgelt proportsionaalne valimissüsteem, aga saadikud saavad ikkagi ringkonnast isikumandaadi või vähemalt ringkonnamandaadi."
Keskerakonna juhatuse liige Jaanus Karilaid loodab, et debatti kaasatakse kõik erakonnad ning et poliitikutele tuleb parima versiooni väljanuputamisel appi vabariigi valimiskomisjon.
"Poliitikud võivad tihtipeale lähtuda ka sellisest erakondlikust omakasust," märkis Karilaid. "Eks seda debatti võiks valimiskomisjon vedada. Siis ta oleks selline kõige neutraalsem ja kõige ausam."
Pevkur: Vene kodanike hääleõiguseta jätmisel ei mõelda valimistulemusele
Seda, et poliitikud lähtuvad omakasust, kahtlustavad keskerakondlased Vene kodanike hääleõigusest rääkides. "Selline omakasu motiividel, erakondlikel motiividel valimisõiguse äravõtmine teenib kitsalt parteipoliitilisi huve," sõnas Karilaid.
Muudatuse peamise eestkõneleja, Reformierakonna juhatuse liige Hanno Pevkur jälle ütles, et tegemist on pelgalt julgeoleku- ja väärtusküsimusega. "Oluline on tegelikult alustada sellest, mis on eesmärk ja see, milline on mõju valimistele, see on ikkagi teisejärguline," sõnas Pevkur.
Pevkur rõhutas, et valimisõigust ei soovita ära võtta kodakondsuseta inimestelt. "Vene kodanike hulk kindlasti meil Eestis nii suur ei ole ja ma usun, et väga suurt mõju valimistele see tegelikult ei oma," lisas Pevkur.
Läinud aastal elas Eestis 66 587 kodakondsuseta inimest ning üle 115 000 kolmanda riigi kodaniku, nende seas 81 691 Venemaa kodanikku. Kusjuures Tallinna 438 000 elaniku seas oli nii Venemaa kodanikke kui kodakondsuseta inimesi ühepalju – mõlemaid umbes 32 500.
Voog: Tallinnas kannataks muudatusest Keskerakond
Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog märgib samas, et näiteks enne 2021. aasta kohalikke valimisi oli mittekodanike potentsiaalne valimisaktiivsus Eesti kodanike omast kaks korda väiksem. "Nad mängivad mingisugust rolli, aga arvestades nende passiivsust, on nende mõju kohalike valimiste üldisele tulemusele marginaalne," sõnas Voog.
Samas piirkonniti on olukord teine. Voog tuletas meelde, et Tallinna valimisringkonnad jaotuvad linnaosade vahel. "Tallinnas Lasnamäel on nende inimeste osakaal oluline. Ja ka Ida-Virumaal on nende osakaal oluline," sõnas Voog. "Aga see olulisus on peegeldunud ainult ühe erakonna valimistulemustes. See põhiliselt on olnud ikkagi Keskerakond, kes on saanud hääli ka mittekodanikelt."
Üle-eestiliselt oli Keskerakonna 2021. aasta toetajatest kodakondsuseta või kolmanda riigi kodakondsusega umbes 15 protsenti. Kuid just pealinnas võib Vene kodanike hääleõiguseta jätmine Keskerakonda oluliselt mõjutada, sõnas Voog. Läinud valimistel said keskerakondlased Tallinnas umbes 45 protsenti häältest.
"Nad ilma Vene kodaniketa kindlasti üle 40-protsendilist tulemust Tallinnas enam ei saaks. Tallinnas muudaks see pildi oluliselt mitmekesisemaks," sõnas Voog.
Sarnaselt Pevkuriga ei soovi Jaanus Karilaid Vene kodanike hääleõigusest rääkides valimistulemuste teemasse kinni jääda. Temagi sõnul on küsimus pigem julgeolekus ja väärtustes.
"Meie nägemus on selline, et hommikust õhtuni tuleb vaeva näha, et tõmmata kõik inimesed, kes siin elavad, rohkem Eesti riigi ja ühiskonna külge. Selline õiguse äravõtmine pigem lõhestab kogukondi ja midagi juurde ei anna," sõnas Karilaid.
Koalitsioonikõnelustel üksmeelt ei ole
Sotsiaaldemokraatliku erakonna peasekretär Eduard Odinets rõhutas, et nemadki pole veel oma lõppsõna öelnud. Oma valimisprogrammis lubasid sotsid, et valimisõigusi ei piirata. Eesti 200 on sel teemal üsna neutraalne ehk koalitsioonikõnelustel veab mõtet peamiselt Reformierakond.
Juhul, kui siiski jõutakse kokkuleppele, et Vene kodanikelt võetakse hääleõigus ära, jääb üles küsimus, kuidas. "Mina isiklikult, lugedes päris palju materjale sel teemal, olen jõudnud seisukohani, et ilma põhiseadust muutmata kellegi valimisõigust kodakondsusepõhiselt piirata ei ole võimalik," sõnas Odinets.
Praegu ütleb põhiseadus, et "kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt 16 aastat vanad."
"Siis seal samas saakski, võikski piirata, et need, kes saavad valida, on Eesti riigi kodanikud või Euroopa Liidu kodanikud ja sellega automaatselt kõigi teiste riikide kodanikel see õigus kaob," sõnas Odinets.
Hanno Pevkur jälle usub, et Venemaa kodanikud saab hääleõiguseta jätta ka ilma põhiseadust muutmata. "Üks üldine põhimõte peaks olema ühiskonnas üsna tugevatel jalgadel, et kui vähegi võimalik, siis põhiseadust ei muudeta," märkis Pevkur.
Sotsid loodavad, et muudatus jääb siiski tegemata. "Kui me üldse räägime mingist põhiseaduse muutmise teele asumisest, peaks meil olema selgelt väljendatud ka koalitsioonierakondade seisukoht," märkis Odinets. "Et kas me jätame selle teema kõikidele erakondadele vabaks või me teeme mingid kokkulepped või me lepime sõnastused kokku."
Odinets avaldas lootust, et mingi kokkulepe kolme erakonna vahel sünnib. "Kas või see kokkulepe, et me ei puuduta seda teemat üldse."
EKRE läheks põhiseaduse muutmisel koalitsioonile appi
Juhul, kui siiski otsustatakse põhiseadust muuta ning kui Vene kodanike hääleõigus soovitakse ära võtta enne 2025. aasta valimisi, tuleks muudatusega tõtata. Vaid ühe korra on 1992. aastal vastu võetud põhiseadust muudetud kiireloomuliselt – nii, et selle poolt hääletab kaks kolmandikku riigikogu liikmetest. Nõnda tehti 2003. aastal, kui kohalike omavalitsuste valimiste vahelist aega pikendati kolmelt aastalt neljale.
Oluline on seegi, et sisuliselt peab põhiseaduse nõnda rutaka muutmise kaasa tegema neli viiendikku riigikogu liikmetest. Just nii suurt häälteenamust on vaja, et otsustada põhiseaduse muutmise eelnõu käsitlemine kiireloomulisena. Arvestades, et Keskerakond muudatust ei toeta, tuleks ühte paati saada nii kogu loodav koalitsioon kui ka opositsiooni jäävad EKRE ja Isamaa.
"Vaadates varasemaid erakondade väljaütlemisi, on see võimalus olemas," sõnas Karilaid. EKRE esimees Martin Helme meenutas, et juba läinud aastal soovis tema erakond võtta hääleõiguse kõigilt mittekodanikelt. "Valimised on eksklusiivne privileeg kodanikele," ütles Helme.
Sarnaselt Pevkurile usub Helme, et põhiseadust tegelikult muutma ei peaks. "Aga kui on vaja ja põhiseaduse muutmisega saab seda asja kindlamini teha, kui see hoiab ära mingid kohtuvaidlused või muud ekstsessid, oleme me kindlasti käed," sõnas Helme.
Ta lisas, et põhiseaduses ei peaks konkreetset piirangut sõnastama, see tuleks jätta teiste seaduste teha. "Põhiseaduses saaks fikseerida, et niisugune piirang on üldse võimalik," rääkis Helme.
Riigikogu valimise õigus võib laieneda 16-aastastele
Kui Vene kodanike hääleõiguseta jätmist on arutatud suure tähelepanu saatel, siis teise võimaliku, kuid põhimõttelise muudatusega läheb hulga rahulikumalt. Eesti 200 programmist pärit ideele langetada riigikogu valimise õigus 16. eluaastale tärkavas koalitsioonis otsest vastuseisu pole.
"Kohalikud valimised on ju näidanud, et noortel on soov kaasa rääkida. Ja noored räägivad üha enam ka nendest teemadest, mis on riigikogus olulised," märkis Pevkur. "Kui me kohalikel valimistel oleme noortele suuremat sõnaõigust andnud, siis miks mitte kaaluda seda ka riigikogu valimistel," lisas ta.
Valimisea langetamisest on pikalt rääkinud ka sotsiaaldemokraatide noortekogu. "Ma ei usu, et sotsiaaldemokraadid erakonnana oleks sellele vastu," sõnas Odinets. "Läbirääkimistel on üldine arusaam, et sel teemal võiks edasi liikuda ja päriselt sel teemal ka diskussiooni pidada."
Umbes taolist kokkulepet tärkava koalitsiooni poliitikud tegemas ongi. Ehk ühtegi tähtaega kuuldavasti paika ei panda, kuid 16-aastaste valimisõiguse suunas lubatakse liikuda. Ka see eeldaks põhiseaduse muutmist. Et seda mindaks tegema kiirkorras, praegu poliitikute suust ei kõla, pigem sünniks muudatus kahes järjestikuses riigikogu koosseisus.
"Mina isiklikult suhtun sellesse suunda positiivselt," sõnas Karilaid.
Helme aga usub, et alaealised ei ole riigikogu valimiseks piisavalt küpsed. "Riigielu otsustamisel peab mingisugune kogemus ja perspektiivitunne olema," sõnas Helme. "Mingisugune vastutustunne, mis tuleb siis, kui sa oled oma esimese palga ära teeninud ja saanud aru, et raha ei kasva puu otsas ja elu ei olegi lill," ütles ta.
"Me nägime, et kui kohalikul tasandil valimisiga langetati, muutusid koolid kohe parteide lahinguväljaks," tõi Helme esile teisegi mure ning rõhutas, et koolidesse ei tohiks poliitikat viia.
Toimetaja: Merili Nael