Uue võimuliidu koalitsioonileppes on kirjas, et erakonnad otsivad riigikogu ülest poliitilist konsensust, et 16- ja 17-aastased noored saaksid osaleda riigikogu valimistel. Kohalike volikogude valimistel hääletamise õiguse andis riigikogu noortele juba 2015. aastal.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Erkki Keldo ütles ERR-ile, et see on positiivne, et noored said viimastel kohalikel valimistel kaasa rääkida ning nüüd soovivad võimuerakonnad algatada arutelu ka selle üle, kas võimaldada noortel valida ka riigikogu.

"Koalitsioonikõnelustel me nii kokku leppisime, aga kuna selliseid suuri muudatusi tehakse poliitilise konsensusega, siis tahaksime me kõikide poliitiliste jõududega rääkida ja leida, kas selleks on tänas ühisosa ja valmisolek olemas või mitte," ütles ta.

Keldo sõnul toetab Reformierakond valimisea langetamist, kui on tehtud kõik selleks vajalikud eritlused. Valimisea langetamine oli ka Eesti 200 riigikogu valimiste programmis.

Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Jevgeni Ossinovski ütles, et sotsid on valmis teemat riigikogus arutama. Ossinovski usub, et suur osa fraktsiooni liikmetest pigem pooldavad valimisea langetamist, kuid teemat peab täiendavalt uurima.

Keskerakonna fraktsiooni aseesimees, põhiseaduskomisjoni liige Andrei Korobeinik ütles, et ka Keskerakond pooldab valimisea langetamist. Ta tõi välja, et mida rohkem inimesi ühiskonnas valimistel osaleb, seda parem on ka olukord demokraatiaga ning seda legitiimsem on valitsus.

Korobeinik sedastas, et Keskerakond noortele hääle andmisest tõenäoliselt ei võidaks.

"Keskmine Keskerakonna valija on pigem eakas inimene, aga Keskerakonna jaoks ongi tõsine väljakutse, kuidas noori valijaid saada ja ma arvan, et valimisea langetamine stimuleeriks ka Keskerakonda rohkem mõtlema teemadele, mis on noortele olulised," ütles ta.

Vastuargument: noored on liialt mõjutatavad

Põhiseaduskomisjoni aseesimees, EKRE liige Jaak Valge ütles ERR-ile, et EKRE ei toeta valimisea langetamist.

"EKRE seisukoht on samasugune, nagu ütles mulle täna hommikul minu 16-aastane poeg, et nii noortele hääletusõiguse andmine on liiga vara, noored on liiga mõjutatavad," ütles Valge.

Valge lisas, et 16- ja 17-aastased inimesed alles arenevad ning ka nende valimiseelistused on palju volatiilsemad. Ta tõi välja, et tihtipeale on paljude poliitiliste ideoloogiate, näiteks kommunismi või natsismi algseks toetusbaasiks olnud just nooremad inimesed.

"Ma ei taha sellega öelda midagi noorte kohta halba, aga fakt on see, et noored on kergemini mõjutatavad," lisas Valge.

Isamaa juht Helir-Valdor Seeder ütles, et erakonnal valimisea langetamise osas seisukoht puudub, kuid tema isiklikult seda ei soosi.

"Mina arvan, et inimestel, kes lähevad valima, peaks olema rohkem kogemusi ühiskondlikust elust. Ega vastutus ei ole ju meie elu korraldamisel ainult valitsuse või parlamendi liikmetel või kohalike omavalitsuste juhtidel, vastutus on ka kõigil kodanikel. Selleks peab olema teatud küpsusaste ja elukogemus ja ma arvan, et alla 18aastastel inimestel ei ole seda veel piisavalt," ütles Seeder.

Seeder tõi välja et 16- ja 17-aastasi peaks selle asemel motiveerima aktiivsemalt ühiskonnaelus kaasa rääkima muud moel, näiteks kodanikuühenduste, noorteorganisatsioonide ja kohalike omavalitsuste noorte volikogude kaudu.  

Valimisea langetamisest võidaks enim sotsid ja Eesti 200

Tartu Ülikooli Johan Skytte instituudi võrdleva poliitika lektor Alar Kilp tõi välja, et valimisea langetamisest võidaksid kõige enam Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid. Nendel on Kilbi sõnul tihtipeale kõige nooremas vanuserühmas reiting poole kõrgem kui kõikide vanuserühmade peale keskmiselt.

ERR-i tellitud Kantar Emori uuring näitas, et märtsis toetas Reformierakonda 30 protsenti, EKREt ja Eesti 200 16 protsenti, Keskerakonda 15 protsenti, sotsiaaldemokraate 12 ja Isamaad kuus protsenti vastanutest.

Kõige nooremas 18-24-aastaste vanuserühmas toetas aga Reformierakonda märtsis 27 protsenti, EKRE-t  ja Eesti 200 19 protsenti, Keskerakonda seitse protsenti, sotsiaaldemokraate 21 protsenti ja Isamaad kolm protsenti vastanutest.

Alar Kilp märkis, et valimisea langetamise poolt räägib sotsialiseerumise argument. Ta tõi välja, et kui noor praktiseerib osalust demokraatlikest protsessidest koolihariduse omandamise ajal, siis on lootus, et see kogemus jätab talle positiivse jälje ning ta käib ka tulevikus hääletamas.

"Seda näitavad ka uurimused, et 16- ja 17-aastased noored, kes käivad koolis ja elavad vanemate kodus, siis on nendel sotsialiseerumise sidemed olemas. Neil on sõbrad, kellega on aastaid kodus oldud, klassikaaslased ja vanemad. Selles vanuses noortel võiks olla huvi poliitika vastu suurem, sest nad saavad poliitikaga tegeleda oma suhtlusringkondades, mis on olnud pikka aega suhteliselt püsivad," tõi Kilp välja.

Politoloog ütles, et 19-20-aastastel huvi poliitika vastu tõenäoliselt langeb, sest ühelt poolt ei olda siis veel päris oma elu peal – puudub näiteks töökoht ja lapsed – teisalt aga ei ole ka neid varasemaid suhtlusringkondi.

Ka Eesti Noorteühenduste Liidu tegevjuht Triin Roos tõi välja, et mida nooremalt inimesed valima tuua, seda kergemini tekib neil ka valimas käimise harjumus. Ta ütles, et noori tuleb õpetada ühiskonnaelus kaasa rääkima.

"Kui me räägime aktiivse kodaniku harjumuse kujunemisest, siis mängib seal palju rolli kool ehk kui hariduses teha lisasamme, siis jõuame sinna, kus ühel hetkel on ka üldine valimisaktiivsus kõrgem ning inimesed on harjunud ühiskonnas kaasa rääkima," ütles Roos.

Politoloog: noori ei tohiks survestada

Valimisea langetamise vastu räägib aga Kilbi sõnul näiteks see argument, et erinevalt kohalike omavalitsuste valimisest, mis puudutab rohkem kooliharidust, nõuavad riigikogu valimised palju rohkem teadmisi.

Alar Kilp ütles, et kui noortele ka anda valimisõigus, siis ei tohiks neid kindlasti survestada valima minema.

"Oleks väga negatiivne, kui noortele hakataks tegema kampaaniat, et minge kõik valima, sest kui te ei vali, siis juhtub midagi halba. Kui noori hakatakse survestama, siis võib tekkida olukord, kus nad ei iseseisvalt enda huvidest lähtuvalt seda valimisotsust teha. Uuringud näitavad, et kui esimene valimiste kogemus on negatiivne, siis jätab see pikemaaegse jälje," tõi ta välja.

Eesti Noorteühenduste Liidu tegevjuht Triin Roos lisas, et nii riigikogu kui ka Euroopa Parlamendi valimistel peaks valimisiga langetama 16. eluaastani, kandideerimisiga aga 18. eluaastani.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Erkki Keldo sõnas, et praegu käib jutt ainult riigikogu valimisea, aga mitte kandideerimise ea langetamisest. Põhiseaduse järgi võib riigikogusse praegu kandideerida iga vähemalt 21-aastane hääleõiguslik Eesti kodanik. Ühtlasi ei arutata ka Euroopa Parlamendi valimistel valimisea langetamist.

Noortele hääle andmine eeldab põhiseaduse muutmist. Üks võimalus põhiseadust muuta on, kui nii otsustab kaks järjestikulist riigikogu koosseisu. Esimeses koosseisus on vaja 51 poolthäält ehk koosseisu häälteenamust, teises koosseisus aga 61 poolthäält ehk koosseisu kolmeviiendikulist häälteenamust. Riigikogu võib põhiseadust muuta ka kiireloomuliselt – selline lahendus eeldab, et poolt on vähemalt neli korda rohkem rahvasaadikuid kui vastu.

Valitsuskoalitsioonil ja Keskerakonnal on riigikogus kokku 76 häält.

Riigi valimisteenistuse nõunik Marie Kukk ütles, et 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimiste ajal oli 16-17-aastaste valijate arv umbes 26 000.