Hans-Kristjan Raid: on aeg langetada nii valimis- kui ka kandideerimisiga

Oodatav eluiga üldiselt kasvab ja noorte osakaal rahvastikus väheneb. Valimis- ja kandideerimisea langetamine aitaks kaasa demograafilise tasakaalu säilitamisele, kirjutab Hans-Kristjan Raid.
Demokraatia puudutab vabas maailmas igat inimest, olenemata vanusest, rassist, soost või muudest näitajatest. Demokraatia aluseks on valimised ja see kuulub inimõiguste hulka. Valimisea langetamisest on räägitud juba alates 1960. aastatest, kui riigid üle maailma defineerisid oma seadusandluses täisealise vanuseks 18-eluaastat. Samuti langetasid paljud riigid sellel ajal ka valimisea 18-aastani.
Demokraatia arenguga on viimase kahe kümnendi jooksul just nendes samades riikides (näiteks Maltal, Saksamaal, Austrias) langetatud valimisiga 16-eluaastale. On hea, kui me jätkame enda seadusruumi muutmist, et seda ühtlustada ühiskonna uute normide ja vajadustega.
Järjest enam on riikliku tasandi valimis- ja kandideerimisea langetamise kõrval päevakorda tõusmas ka nooremate kaasamine Euroopa Parlamendi valimistesse. Nüüdseks on sellest räägitud riigikogu noorte osaluse toetusrühmas ja haridus- ja teadusministeeriumi antud seisukohtades.
Eesti ei ole esimene riik, mis soovib riiklikul ja Euroopa tasandil valimis- ning kandideerimisiga langetada. Siiski on uuringuid ja analüüse noorte valimisea osas tehtud vähe. Üks viimatisi uuringuid tehtu Šotimaal Sheffieldi Ülikoolis. 2023. aastal avaldatud uuringu tulemustest selgus, et Šotimaa noored, kes said 2014. aasta valimistel 16-aastaselt esimest korda valida, olid 2021. aastal aktiivsemad valijad kui noored, kes valisid 2014. aastal esimest korda 18-aastaselt.
Eestis on 16- ja 17-aastased saanud viimasel kahel korral kohalikel valimistel valida. On näha, et noored on ühiskonnas kaasa rääkimisest huvitatud. 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimiste statistika näitab, et 16- ja 17-aastaste valimisaktiivsus oli pea 40 protsenti, mis oli praktiliselt sama 25-34-aastaste puhul ja suurem kui 18-24-aastaste seas.
Praeguse koalitsioonileppe üks eesmärkidest on leida riigikoguülest poliitilist konsensust, et 16- ja 17-aastased noored saaksid osaleda riigikogu valimistel. Eestis seisab selle eest ka Eesti Noorteühenduste Liit (ENL), kelle jaoks ei ole valimisea langetamise eest seismine uus teema.
ENL-i eestvedamisel anti 2015. aastal Eestis valimisõigus 16- ja 17-aastatele, aga seda vaid kohaliku omavalitsuse tasandil. Tollal võttis riigikogus põhiseaduse muutmise protsess aega pea kümme aastat. Kui valitsus räägib vaid valimisea langetamisest, siis ENL seisab selle eest, et ka kandideerimisõigus riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel langetatakse 21. eluaastalt 18. eluaastale.
Miks on valimis- ja kandideerimisea langetamist vaja?
Noored tunnevad, et nende hääl loeb. Peale 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi tehti üle-euroopaline uuring, mille jaoks küsitleti 15-aastaste ja vanemate seisukohti erinevatel teemadel. Uuringu kohaselt uskus 56 protsenti vastanutest, et nende hääl valimistel loeb. Noortel on ainulaadsed vaatenurgad ja kogemused, mis on väärtuslikud ja meie ühiskonna lahutamatu osa.
Alla 18-aastastelt noortelt oodatakse täiskasvanutele mõeldud seaduste järgimist ja tagajärgede eest vastutuse võtmist, kuid neil ei ole seaduste koostamisel sõnaõigust. Eestis saavad alla 18-aastased noored abielluda või astuda seaduslikku koosellu. Töölepingu seaduse alusel on juba seitsmeaastastel õigus teha tööd. 16-aastased saavad teha otsuseid enda haridustee osas, selles vanuses algab ka seksuaalse enesemääratlemise iga. Juba 14-aastaselt vastutab noor enda tekitatud kahju eest ise.
Kui noored saavad valida juba enne 18-eluaastat ja kandideerida 18-aastaselt, on sellel positiivne mõju poliitilisse kaasatusse ja kodanikuhoiakutesse. Praegu on riigikogu koosseisus ainult kaks kuni 26-aastast noort, riigikogu liikmete keskmine vanus on 49,8. Saadikute eakaaslaste vaatenurgast on noori esindamas seega kaks saadikut, aga näiteks 69+ vanuserühma seitse saadikut.
Paslik ära märkida, et rahvasaadikutest ei jää keegi nooremaks ehk vanuseline jõuõlg liigub (kuni uute valimisteni) sihikindlalt vanema vanusegrupi poole. Eeskujud on paljude noorte jaoks tähtsad, mistõttu on eakaaslastest rahvaesindajad riiklikul ja Euroopa tasandil olulised.
Arenenud maades on üha suuremaks murekohaks ka elanikkonna vananemine. Demograafiline tasakaal ühiskonnas peab paranema, seda ka Eestis. Üldiselt kasvab oodatav eluiga ja noorte osakaal rahvastikus väheneb. Valimis- ja kandideerimisea langetamine aitaks kaasa demograafilise tasakaalu säilitamisele.
2000. aastal oli 26 protsenti Eesti elanikkonnast alla 20-aastased, 65+ aastaste rühm moodustas 15 protsenti. Kuid statistikaameti prognoos näitab, et 2040. aastal moodustab alla 20-aastaste rühm Eestis 19,0 protsenti elanikkonnast ja 65+ aastaste vanuserühm 26 protsenti elanikkonnast.
Mida on üldse vaja muuta?
Riigikogu valimis- ja kandideerimisiga on reguleeritud Eesti põhiseaduses. Põhiseaduse muutmiseks on kolm viisi: rahvahääletus ehk referendum, kahe Riigikogu koosseisu toetus või kiireloomuline muutmine ehk ⅔ koosseisu poolthäälteenamus. 2015. aastal, kui muudeti kohaliku omavalitsuse valimisiga, kasutati põhiseaduse muutmiseks kahe riigikogu koosseisu toetust. See protsess on pikk ja nõuab ühiskonna tugevat poolehoidu.
Euroopa Parlamendi valimiste puhul on olukord lihtsam. Euroopas reguleerib seda teemat Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitlev akt, mille kohaselt on liikmesriikidel õigus valimismenetlust reguleerida siseriiklike õigusnormidega ehk iga liikmesriik määrab ise, kes täpselt saavad valida, kus toimuvad valimised jne.
Eestis on vastu võetud Euroopa Parlamendi valimise seadus, mida saab muuta nagu iga teist seadust ehk riigikogu peab vastu võtma vastava otsuse.
Pole tähtis, kelle poolt me hääletame, kui me usume demokraatiasse endasse. 16- ja 17-aastastel on õigus väljendada oma poliitilisi arvamusi ja olla kaasatud enda valitud esindajate kaudu ka riiklikul ja Euroopa tasandil. 16-aastased osalevad juba aktiivselt ühiskonnaelus, teevad elumuutvaid otsuseid ning mõistavad seeläbi võetud kohustusi ja vastutust. Neil peab olema õigus hääletada 16-aastaselt ja kandideerida 18-aastaselt ka riigi ja Euroopa tasandil.
Toimetaja: Kaupo Meiel